EAS jagab raha asemel nõu

Ainuke valdkond, kus toetused suurenevad, on eksport - ettevõtetele jagatakse senise 11,3 asemel 22,5 miljonit eurot. Ekspordiga seotud ettevõtete tööle õla alla panemine tähendab keskendumist nn pehmetele tegevustele.

"Tahame, et ekspordiettevõtted vaataksid naaberriikidest kaugemale, vähendades nii sõltuvust üksikutest turgudest. Meile tähendab see ekspordikoolitusi ja juhtide õpetamist," ütles EASi juhatuse liige Indrek Kaju, rõhutades, et EAS toetab eksportijaid peale koolituste ka messide ja nõustamisega. "Otsest toetust eksportivatele ettevõtetele me rahaliselt anda ei saa, sest see on Euroopa Liidu reeglitega keelatud. Eksportimine Eestist Lätti on meile hea, aga Euroopa Liidu mõistes on see Keilast Tallinna müük."

Ühe eksportija, vooditekstiili tootja Wendre nõukogu esimees Peter Hunt rõõmustab, et EAS keskendub eksportijatele. "Eestile on ekspordisektor väga oluline. See on õige suund EASil - rõõm, et nad oma eesmärki muudavad. Peaksime õppima läände paremini müümist, olgu selle tegemisel abiks koolitused või messidel käimine," ütles ta.

EAS peab uuel eelarveperioodil läbi ajama veerandi ehk ligi 200 miljoni võrra väiksema summaga. Kui varem oli EASi rahakotis veidi üle 784 miljoni euro, siis aastani 2020 on võimalik jagada vaid 588 miljonit.

Kui ettevõtted lähevad uuel eelarveperioodil toetust-partnerlust küsima, peavad nad põhjalikult läbi mõtlema arenguplaani. "Nõuded rangemad ei ole, küll aga tulemused, mida ettevõte saavutab," ütles EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg, lisades, et eelhindamisel selgubki, kas ettevõte suudab lubatud tulemusteni jõuda. "Uue perioodi suurim muutus on, et ei soetata enam masinaid, pigem teadmisi."

EASil on võimalik kasvu- ja võtmeklientidele jagada kokku 73,8 miljonit eurot arenguplaani tegemiseks, et suurendada ettevõtja rahvusvahelist konkurentsivõimet. "Eesmärk on otsesest rahajagamisest minna edasi: olla ettevõtte partner. See eeldab, et ettevõtja koos EASiga töötab välja paari-kolmeaastase arenguplaani," selgitas Indrek Kaju. "Meie finantseerime arenguplaanis näiteks uue toote väljatöötamist, tipp- ja keskastmespetsialisti kaasamist."

Arenguplaanile võib eelneda diagnostika, et selgeks teha erinevate firmade vajadused ja kitsaskohad. Siiani ongi Kaju sõnul olnud Eesti ettevõtete probleem pikema strateegia puudumine - oma tegevuses vaadatakse vaid üks-kaks aastat ette.

2020. aastaks tahab EAS jõuda selleni, et Eesti tõuseks rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis 20 parima riigi sekka, praegu oleme 29. kohal.