Droonifotograafia paljastab looduse uue nurga alt

Ühel sombusel novembrikuu pärastlõunal ütleb digiagentuuri OKIA omanik ja loovjuht Kaupo Kalda kontori suures tugitoolis istet võttes, et pole täna jõudnud aknast pildiilma uurida. Küll aga selgub spetsiaalset äppi uurides, et päikeseloojanguni on aega vähe, ehk on viimane võimalus enne loojangut pilti teha.

Fotopisik on Kaldal olnud kaua. Viimased kümme aastat on ta digiagentuuri vedamisest vabad hetked pühendanud loodusfotograafiale. Sel aastal lisandus fotovarustuse hulka lendav ja pildistav droon, millega Kalda vaatab loodust uue nurga alt. Kõige enam meeldib Kaldale panoraampildi formaat, mis tekitab tema sõnul “Alice imedemaal” efekti. Tehtud tööde hulgas on nii Tallinna vanalinna kui ka näiteks Põhja-Eesti pankranniku vaateid. Eriliseks teeb pildid eelkõige vaade, mida ei püüa ühelgi teisel viisil – droon on piisavalt väike ja kompaktne, et sellega Tallinna vanalinna tornide vahel või piki pankranniku külge manööverdada.

Publikule pildid meeldivad. Seda võib öelda nii tema Facebooki fotolehe ligi 6000 jälgija kui ka pildi­panoraamide tellijate arvukuse põhjal. Tellijaid on üha rohkem, ulatudes riigisektorist era­klientideni. “Teen ju elu ilusamaks ja selle üle on mul väga hea meel,” kommenteeris Kalda oma tööde populaarsust.

Kaldal seisab ees esimene drooniga pildistamise talv, mis pakub uusi vastupidavusvälja­kutseid miinuskraadidega pildistamisel nii fotograafile kui ka tehnikale.

 

Parim pilt ei pruugi tulla kõrgelt lennult

Droon kui väike lennumasin võib tekitada palju ohtlikke olukordi, mida iga droonihuviline peaks oskama ära hoida.

Droon võib alla kukkuda – elektroonikaga on juba kord nii, et rike ei pruugi alati tulles hüüda ning võib juhtuda ükskõik kus, ka rahvarohkes kohas.

Seega on mõistlikum drooni mitte lennutada rahvarohketes kohtades ja suurüritustel, kus on rahvast ja teisi droonilennutajaid palju.

Kalda toob näiteks möödunud suvel toimunud laulupeo, kus rahva peade kohal lendas palju droone. Ta peab asjakohaseks, et turvameeskond käskis lennutajatel droonid alla tuua. Ka Kalda ise pidi drooni ära panema, kuigi lennutas rahvamassist veidi eemal.

Lennutaja vastutab. Kalda usub, et järgmisel kevadel ja suvel tiirutab pildistavaid ja filmivaid lennumasinaid vabaõhu­üritustel juba tunduvalt rohkem, mistõttu lasub esmane vastutus ohutuse eest eelkõige droonilennutajal endal.

“Kui droon alla kukub ja inimene viga saab, olen lennutajana ise süüdi. Pean olema ohutu kaasinimeste varale ja tervisele!” on Kalda konkreetne.

Möödunud suvel juhtus ­Kaldal endalgi drooniga pildistades väike õnnetus. Ta oli ühel võrdlemisi tuulisel suvepäeval parajasti Hiiumaal, hea sõbra palvel tema lapsepõlvekodu pildistamas, kui droon kaotas tugeva tuule ja tühjeneva aku tagajärjel juhitavuse ning kadus puudesalu taha.

Drooni kadumisel peaks ­aitama kojunaasmise funktsioon, mis rakendub, kui piloodi ja drooni vahel kaob raadioside: droon naaseb sinna, kust ta õhku lennutati. Ent droon oli liiga kaugel ja aku liiga tühi, et masin jaksanuks tagasi lennata.

Drooni leidmiseks käivitus Kalda sõnul suur jaht, kus paluti abi nii Facebookis kui ka Hiiumaa kohaliku foorumi­grupi kaudu.

Kaks tähtsat õppetundi. ­Kalda leidis kadunud drooni üles, mistõttu päädis õnnetus õnneliku lõpu ja korraliku õppetunniga nii tuule kui ka drooni hingeelu nüanssidest.

Jagamist väärt õppetunde oli Kalda õnnetuse juures mitu. ­Esmalt tasub tähele panna tugevat tuult, mille korral on ohtlik lennata. Erinevatel kõrgustel võib tuule kiirus olla isesugune  – drooni kadumise päeval võis 150 meetri kõrgusel olla ­iiliti kuni 30 m/s, ent droon on juhitav tuule kiirusel kuni 15 m/s.

Teine õppetund on drooni aku kohta – kui aku on liiga ­tühi, ei jätku lennumasinal jõudu, et tugevas vastutuules stardipaika tagasi lennata.

Kõrgustesse ei pea pürgima. Kogemus on Kaldale näidanud, et parima pildi saab pigem madalalt – 50–100 meetri – kõrguselt. “Droon on nagu väga pikk ja mobiilne statiiv,” iseloomustas Kalda.

Maksimaalkõrguselt ehk 150 meetrilt pildistades saab küll kätte efektse adrenaliini­annuse ja lennuelamuse, kuid pildile see palju juurde ei anna.

Algaja droonipildistaja esmane vaimustus ja emotsioon võib olla eriti suur, mistõttu tahetakse väga kõrgele lennata. Tegelikult pole maksimaal­kõrgus pildi seisukohast kõige olulisem.

Kommentaar

Inimene on alati lennata unistanud

Lauri Leivo, Alfa GPS OÜ

Huvi aerofotograafia vastu Eestis üha kasvab. Osaliselt on see tingitud sellest, et tehnika areneb järjest kiiremini ning droonid on muutunud kättesaadavaks ka tavakasutajale. Algajale sobiv droon DJI Phantom lubab igati kvaliteetse pildi teha. Varem olid droonid kas väga kallid ja professionaalsel tasemel pildistamiseks mõeldud masinad või siis lihtsad ja seetõttu nõrgema pildikvaliteediga. Terav kvaliteedivahe on nüüdseks ühtlustumas. Kui vaadata droonide arvu, mis meie ettevõtte kaudu on kasutajateni jõudnud, siis kasutajate hulk on viimase aasta jooksul kasvanud.

Õhus pildistamine annab fotograafiale täiesti uue, põneva ja tavapäratu nurga. Me ei ole harjunud maastikku või linna õhust sellisel viisil vaatama. Vaatenurk on huvitav nii pildistajale kui ka publikule ning annab fotograafile pildistamiseks oluliselt teise mõõtme, mistõttu huvi aina kasvab.

Põhjus, miks drooni­foto sedavõrd palju tähelepanu saab, võib peituda inimese igiammuses soovis lendu tõusta ja lennata, mida droon nüüd oma kompaktsel moel täide viib.

Autor: Piia Kauts, kaasautor