Mul on paremgi plaan kui Euroopa Komisjoni 300 mld euro suurune investeeringute plaan, ütles Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip täna Tallinnas Balti riikide majandusolukorrale pühendatud konverentsil.
„Euroopa Parlament on välja rehkendanud, et digitaalse turu loomisest võiks saada mitte 300 miljardit eurot kasu kolme aastaga, vaid 340 miljardit eurot igal aastal,“ rääkis Ansip, illustreeerides sel moel ühtse turu potentsiaali.
Praegu ELis ühtset digitaalset turgu ei ole, pigem tuleb piire kogu aeg juurde. Turg on väga killustatud. Väikefirmadest toimetab piiriüleselt vaid 12%.
„Piiride lõhkumine see, millega pean järgmised viis aastat tegelema,“ ütles Ansip.
Konkreetne näide, kuidas turg ei toimi, on geograafilised piirangud. Eesti Kanal 2 saated ei ole Brüsselis vaadatavad, ehkki vaatamise õiguse eest on makstud.
„Minu raha nad enam ei saa,“ kuulutas Ansip, märkides, et selline ärimudel ei lase majandusel areneda, on iganenud ega vasta digiajastu nõuetele. Niisamuti kui seda on ka ebaproportsionaalselt kõrged postikulud teisest riigist interneti kaudu ostmisel.
Muutused ei tule kergelt. Kui EL asus ühtlustama rändlustasusid, oli ettevõtete vastuseis väga suur. Tagantjärele mööndi, et kardetud kasumi vähenemise korvas mahtude kasv. Ent sellest hoolimata kostuvad ettevõtjatelt taas sarnased vastuargumendid, kui komisjon plaanib rändlustasude alandamist ka andmesides.
Tuleb luua tingimused uutele tehnoloogiatele, ütles Ansip. „Muidu jääme muust maailmast maha.“
Samuti lubas Ansip seista selle eest, et internet jääks ka tulevikus avatuks, et kogu liiklust internetis koheldakse võrdselt. Mitte et raha eest saaks osta eeliskohtlemist. „Sel juhul pole see enam avatud internet ja sellist asja aktsepteerida ei saa,“ ütles Ansip.