- OMX Baltic0,12%317,01
- OMX Riga−0,11%962,59
- OMX Tallinn−0,1%2 201,74
- OMX Vilnius0,57%1 492,73
- S&P 500−0,45%7 585,73
- DOW 30−0,63%52 093,11
- Nasdaq −0,78%25 981,57
- FTSE 100−0,37%10 658,13
- Nikkei 225−0,01%63 484,1
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,15
- OMX Baltic0,12%317,01
- OMX Riga−0,11%962,59
- OMX Tallinn−0,1%2 201,74
- OMX Vilnius0,57%1 492,73
- S&P 500−0,45%7 585,73
- DOW 30−0,63%52 093,11
- Nasdaq −0,78%25 981,57
- FTSE 100−0,37%10 658,13
- Nikkei 225−0,01%63 484,1
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikontroll: toetused pigem kasutud
Riigikontrolli soovitused
Innovatsiooni toetamise mõjususe suurendamiseks soovitas Riigikontroll järgmist:
1. suurendada innovatsioonipoliitika olulisust ning kaasata ka Riigikogu innovatsioonipoliitika kujundamisse ja selle elluviimise järelevalvesse;
2. leppida kokku, millist realistlikku mõju innovatsioonitoetustelt oodatakse, seda nii üksikute meetmetena kui ka koostoimes Eesti innovatsioonisüsteemis;
3. määrata kindlaks, kes vastutab innovatsioonipoliitika lõppeesmärkide saavutamise ning poliitika elluviimise tõhusa koordineerimise eest;
4. tagada, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) oleks valmis kliendikeskseks toetuste kujundamiseks ja pakkumiseks;
5. jälgida, et riigi osalus riskikapitali pakkumises mõjutaks positiivselt seatud majandus-, sh innovatsioonipoliitiliste eesmärkide saavutamist.
Riigikontrolli äsja avaldatud auditist selgub, et aastatel 2007–2013 maksti välja 166 miljonit eurot toetusi ettevõtete uuenduslikkuse ja kasvuvõime edendamiseks, kuid nende majanduslik mõju oli kas vähene või juhuslik. Innovatsiooni toetamisele suunatud kuuest peamisest meetmest vaid pooltel olid toetatud ettevõtete ekspordi või lisandväärtuse kasvu tulemused paremad mittetoetatud ettevõtete näitajatest.
Auditi käigus tehtud majandusnäitajate analüüs tõi esile, et 1–2 aastat pärast toetuste lõppu ei erine toetatud ettevõtete tulemused statistiliselt, st nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste poolest toetusi mittesaanud ettevõtetest. Auditi käigus korraldati ulatuslik ettevõtete küsitlus (küsitleti 3519 ettevõtet, vastamismäär oli ligi 50%), mis näitas, et ettevõtjad nii üle- kui ka alahindavad tegelike majandustulemustega võrreldes toetuste tegelikku mõju.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on muret tekitav olukord, kus riik on heade kavatsustega paigutanud raha innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse, kuid see raha ei ole auditi tulemuste järgi suutnud tuua kaasa toetatud ettevõtete silmapaistvalt paremaid majandustulemusi ning vajalikku kiirendust riigi majanduseesmärkide saavutamisel. Muret tekitav on innovatsioonitoetuste vähene mõju olukorras, kus viimati avaldatud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis on Eesti liigitatud alates käeolevast aastast riikide hulka, mille edasise arengu mootoriks peaks olema eelkõige just innovatsioon.
Riigikontrolli hinnangul pärsib innovatsioonitoetuste mõju suurenemist riikliku innovatsioonipoliitika killustatus ja sellega kaasnev vastutuse hajumine. „Toetuste jagamisel ja eriti innovatsioonitoetuste jagamisel ei ole küsimus selles, kes suudab rohkem ja kiiremini toetusi laiali jagada. Väheneva rahahulga juures saadab edu seda, kes oskab toetust targemalt jagada. Innovatsioonitoetuste jagamise senine õppetund näitab, et toetuste mõju suurendamine nõuab täiendavat pingutust, tarkust ja süsteemsust nii ettevõtjatelt kui ka riigilt,“ rõhutas peakontrolör Tarmo Olgo.
Ministeerium teist meelt
Seevastu toetuste jagajad on teist meeld. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) analüüs näitas, et aastatel 2007–2012 innovatsioonitoetust saanud ettevõtted on keskmisest edukamad. MKMi majandusarengu osakonna arendusvaldkonna juhi Mart Laatsiti sõnul kinnitas 2014. aastal läbi viidud vahehindamine, et toetatud ettevõtetel on oluliselt paremad tulemused nii töötajate arvu, müügitulu, tööjõukulude kui ka ärikasumi osas.
„Tegutsevad ettevõtted on paremaid tulemusi saavutanud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse kaasabil, mille puhul paranesid kõik majandusnäitajad, sh lisandväärtus. Alustavate ettevõtete puhul on olnud tulemuslikumad stardi- ja kasvutoetus,“ tõi Mart Laatsit välja. Tema sõnul hindavad ettevõtjad ise kõige mõjusamaks teadus- ja arendustegevuse rakendusuuringu toetust.
Vahehindamise ja riigikontrolli auditi tulemused erinevad peamiselt seetõttu, et analüüsimisel on kasutatud erinevaid andmeallikaid ja uurimismeetodeid. Kui vahehindamisel lähtusid MKM ja EAS äriregistrist saadud ettevõtete majandusaasta aruannetest, siis riigikontroll kasutas majandusnäitajate algallikana statistikaameti valikvaatluse EKOMAR käigus kogutud andmeid.
„Innovatsioonitoetuste mõju ettevõtete majandusnäitajatele on keeruline mis tahes meetmetega hinnata, sest innovatsioon ei tule ainult toetustest. Samuti on oluline märkida, et toetuste mõju ei pruugi ilmneda kohe, vaid pikema aja jooksul,“ märkis Laatsit.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus 19 aasta tipus
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Riik läks mõlema firma vastu Eestis kohtusse
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus 19 aasta tipus
Tagasi Äripäeva esilehele