Perens: rubla kukkumise mõju on suurem kui sanktsioonidel

Intervjuu Priit Perensiga:

 

Esiteks me otse Venemaal tegutsevaid ärisid ei krediteeri. Kui ma oleksin pank, kes tegutseb Venemaal. Ja segasel ajal, nagu täna, kus valuutakurss, liigub edasi-tagasi väga suure võnkega, on alati neid tegevusalasid, kus on ka suuri kasumeid. Ilmselt on neid ettevõtteid võimalik krediteerida.

On teada ütlus, et kui veri on tänavatel, siis tuleb investeerida, kas teie investeeriksite Venemaale täna?

Ma arvan, et neid, kes jälgivad sellise pilguga täna Venemaad, on piisavalt. Nüüd, ma arvan, et jälgitakse nafta hinda ja kuni on veel lootust, et nafta hind langeb, on ilmselt veel arvamus, et ei ole piisavalt palju verd. See on esimene asi, kas see lootus on või ei ole, ma ei oska seda kommenteerida. Aga ma usun, et jälgitakse kombinatsioonis nafta hindasid. Konkreetselt Venemaaga on see probleem, et me ei tea, milliseid kapitaliliikumise piiranguid võidakse veel kehtestada. Ei pruugita, aga võidakse kehtestada ja see võib kindlasti investoreid sinna investeerimast tagasi hoida.

Mida te soovitaksite Venemaal tegutsevatele Eesti ärimeestele, kas pakkida asjad kokku ja lahkuda või veel oodata?

Sõltub, mida nad seal teevad. Kui Eesti ettevõte on investeerinud Venemaal tootmisse, siis seal tootmiskulud hetkel langevad. Kui ta ei satu ise mingite kohalike sanktsioonide alla omandisuhte tõttu, siis majanduslikel põhjustel ma ei näe praegu põhjust sealt joosta. Need, kes müüvad midagi, mis on toodetud mitte rublade eest, siis nende ainuke võimalus on kuidagimoodi oma rublapositsioone kaitsta. Ma muud ei oska öelda.

Uuel aastal, uuel kohal

Priit Perens jätab aasta lõpus Swedbank Eesti üksuse juhtimise ja astub sammukese kõrgemale, et uue aasta alguses jätkata Swedbank Balti juhi kohal.

Millised ülesanded uuel positsioonil ees ootamas on?

Kolme panga tegevuse konsolideerimine. Ja jätkame seda, mida Brigitte Bonnesen alustas. Õigemini, mida me koos alustasime. Viimase kahe aastaga oleme teinud päris olulisi struktuurimuudatusi. Vaatasime, mida on mõistlik teha ühiselt, et mitte kopeerida. Meil on kolm kompetentsi keskust: eraisikud, ettevõtted ja kanalid. Plaanis on jätkata seda tegevust ja loomulikult jätkata heade tulemuste saavutamist. Ausalt öelda praegune efektiivsuse tase, mis meil on saavutatud on Balti panganduse kõigi aegade parem. Peamiselt tänu sellele, et me teeme seda koos.

Mida see konsolideerimine Eesti ettevõtetele kaasa toob, milliseid muudatusi?

Eesti ettevõtetele ei too see muutusi kaasa. Sellepärast, et ettevõtte pangandus on suhteliselt traditsiooniline pangandusala, mis eeldab ikkagi suuremate ettevõtetega suhtlemist otse. Ettevõtetel on enamasti kas raha üle või puudu ja enamasti on ikka puudu, mis tähendab, et me räägime põhiliselt laenamisest. Ja nagu Robert enne ütles, siis laenu saab. On küll kuulujutte, et vahel ei saa. Aga Eestis see kindlasti probleem ei ole, pigem on Eestis pangad ülelikviidsed ja huvitatud laenu andmisest. Konkurentsi puuduse üle ei tohiks väikeettevõtja tegelikult kurta.

Nii et väikeettevõtja võib rõõmu tunda, kraanid on avatud?

Kraanid on avatud kogu aeg. Küsimus on lihtsalt selles, et võrreldes kriisi eelse ajaga on ühtteist muutunud. Enne kriisi, me olime väga tagatisepõhised oma laenu andmisel, siis hetkel vaatame pigem rahavoogude ennustatavust ja maatükkide tagatisel, võrreldes kriisieelse ajaga on harv.

Räägime veidi ka teie ametikõrgendusest. Vastutuse hulk suurenes, piirkond suurenes, kui palju palk suurenes?

See selline väga tüüpiline Äripäeva küsimus, aga sellele me ei vasta.

Miks mitte?

Sellepärast, et me ei ole Äripäevaga samal seisukohal, et palk peaks olema avalik.

Kuidas te oma ametitõusu tähistate?

Oh ma ei usu, et seal tuleb mingit erilist tähistamist. Eks me oma eelnevalt juhtimistiimiga , juhtkonnaga siis teeme väikese peo ja eks see saab olema, kellele lahkumispidu ja kellele taastulemise pidu, nii palju võib olla tõesti tähistame.