Kui tööandja majandustegevuse tõttu või töötajale kehtestatud tööajakava alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta tööle tulema. Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus võimaldab seda teha või mitte, see ei ole tööandja õigus, vaid kohustus.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega ületundidega võrdses ulatuses või kokkuleppe olemasolul rahas, 1,5-kordselt. Kui töötaja aga ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna või töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, ent kokkuleppel tööandjaga nõustus ta tööle tulema), tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas tasulise vaba aja andmisega ületundidega võrdses ulatuses või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.

Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb lisaks kahekordsele töötasule hüvitada töötajale ka tehtud ületunnid.