Restoranitest: Itaalia temperament kuurortlinnas Haapsalus

Haruldused toidulaual

Haapsalu Küülik on lähedalt suguluses nimekaimuga, kes mõni aeg tagasi Tallinnas Harju tänaval pesitses. Toidud-joogid olid juba ka Tallinnas väga mõnusad, aga väikses Haapsalus tundub Küülik ennast kodusemalt tundvat kui pealinnas.

Kõigepealt saime lauale korvi juba Tallinna-Küülikust tuttavate õhukeste Itaalia-stiilis leibadega. Need olid soojad, ürdised, parajalt õlised ja väga maitsvad. Kärme Küüliku klassikute menüüst valitud eelroog vasika-carpaccio vääris oma positsiooni: õhukeste lihaviiludega polnud muud tehtud, kui täiendatud trühvliõli, balsamico ja juustulaastudega, tulemus oli suurepärane.

Pearoogadeks valisime kaks haruldust: grillitud küüliku ja grillitud angerja. Küüliku grillimine on omaette julgustükk, lahja liha kipub kuivaks jääma, aga see küülik Küülikule häbi ei teinud, lihaga oli ümber käidud väga oskuslikult. Miks aga angerjas restoranide laudadel nii harv külaline on, sellest ei saa ma aru – meremadu sobib grillimiseks väga hästi. Küülik ja angerja loputasime ehtitaalialikult alla veiniga: veinikaardil leidus küllaldaselt ka klaasikaupa pakutavaid veine, mida nende juurde sobitada.

Öömajale Küülikusse

Naaberlaudadel imetlesin lopsakaid pitsasid ja calzone'sid ning kahetsesin, et carpaccio ja angerja kõrvale enam parmesaniga üleküpsetatud rohekarbid ei mahtunud. Magus mahtus aga küll, besee-mascarpone-laimi jäätisekoogist jätkus kahele. Tiramisu, see pea kohustuslik Itaalia maius oli otsas, eks populaarsus toob kaasa omad hädad.

Olen korra pärast üht Prantsusmaa külarestorani õhtusööki muutnud reisiplaane ja jäänud sinnasamasse võõrastemajja ka ööbima – ainult selle pärast, et saaks veel korra selle koha toitu nautida. Kellel Kärmes Küülikus sama soov peaks tulema, saab sedasama teha: ka Küülik pakub öömaja.