• OMX Baltic−0,12%301,77
  • OMX Riga0,06%893,47
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,96
  • OMX Vilnius0,22%1 200,16
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,15%8 747,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,61
  • OMX Baltic−0,12%301,77
  • OMX Riga0,06%893,47
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,96
  • OMX Vilnius0,22%1 200,16
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,15%8 747,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,61
  • 03.02.15, 16:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata, kuhu kulus Eesti riigivõlg

Suur osa Eesti riigi viimastel aastatel kasvanud võlakoormast läks euroala probleemsete riikide toetuseks.
Eesti trükib ja laenab raha Euroopasse
  • Eesti trükib ja laenab raha Euroopasse
  • Foto: EPA
TASUB TEADA
Eesti valitsussektori koguvõlg  oli 2013. aastal 1 887,5 miljonit eurot ehk 9,8 protsenti SKPst, millega on Eesti endiselt Euroopa Liidu kõige väiksema võlakoormusega riik.
Valitsussektori võlakohustuste hulka kuuluvad lisaks keskvalitsuse võlale veel kohalike omavalitsuste võlad (aastal 2013 kokku 636 miljonit eurot ehk 3,4 protsenti SKPst).
Valitsus ei ole laenatud rahaga nelja aasta jooksul jooksvaid kulusid katnud, vahendeid on kasutatud investeeringuteks.
Allikas: rahandusministeerium
Äripäev avaldas täna graafiku, kust selgub, et Eesti riigivõlg statistikaameti andmetel aastatel 2011-2013 kahekordistus, kasvades peaaegu miljardi euro võrra. Kui neli aastat tagasi oli Eesti valitsussektori koguvõlg 984,3 miljonit eurot, siis viimastel andmetel aastast 2013 oli riigi koguvõlg juba 1 887,5 miljonit eurot ehk riik on võtnud nimetatud ajavahemikul võlgu juurde ligi miljard eurot, selgub statistikaameti andmetest.
Rahandusministeerium selgitas, et suurema osa võlakohustuste kasvust 2013. aastal võrreldes 2011. aastaga – 445 miljonit eurot – moodustas Euroopa Finantsstabiilssuse Fondi (EFSF) garantiide arvestuslik mõju, mida Eurostati metoodika järgi riigivõla hulka arvatakse.  
Teine hüppelise kasvu põhjus on Euroopa Investeerimispanga (EIB) laen summas 385 miljonit eurot. Ministeeriumi teatel on selle kasutusala laenulepinguga kindlalt määratud: EIB ei rahasta jooksvaid eelarvekulusid. Laenuga kaasrahastas riik projekte, mida rahastati Euroopa Liidu fondidest perioodil 2007–2013.

Artikkel jätkub pärast reklaami

MILLEST KOOSNEB VÕLG?
 20112013MuutusVÕLG (panused võlakoormusesse), mln eur   Valitsussektor kokku (konsolideeritud)9821 845862Sh keskvalitsus (konsolideeritud)4441 209765   sh riigikassa173544371   sh EFSF14458445   sh muu keskvalitsus257207-50Sh kohalikud omavalitsused (konsolideeritud)538,8636,197Sh haigekassa ja töötukassa (konsolideeritud)0,100

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele