• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,82%64 662,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,04
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,82%64 662,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,04
3D printimine sobib väikeste tootepartiide, seadmete puuduvate detailide ning prototüüpide tootmiseks. 3D printimist pakkuvas Jarrz OÜs ei peatu töö isegi öösel.
3D printimist pakkuva Jarrz OÜ juhatuse liige Jevgenia Pogadajeva ja üks asutajatest Joosep Püüa.
  • 3D printimist pakkuva Jarrz OÜ juhatuse liige Jevgenia Pogadajeva ja üks asutajatest Joosep Püüa.
  • Foto: Meeli Küttim
Tasub teada
31.03
toimuval 3D printimise konverentsil räägitakse, milleks on ettevõttel vaja 3D printerit ning kas 3D printimine on taskukohane ainult suurtele ja rikastele või on tegemist igapäevase töövahendiga.
Printimine võimaldab turu muutuvatele vajadustele kiiresti reageerida, mis ­aitab olla konkurentsivõimelisem, kirjutab 19. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.
3D printimist pakkuva Jarrz OÜ juhatuse liikme Jevgenia Pogadajeva sõnul ei saa ilma 3D printimiseta enam hakkama ei meditsiin, arhitektuurdisain, sõjaväelennundus, autoehitus ega moe- või juveeliäri.
Uuringufirma Gartner prognoosi järgi peaks 3D printerite turg kasvama 2018. aastaks 13,4 miljardi dollari suuruseks. “Ehkki Eestis on 3D printimine alles arengu alguses, on meil hea meel, et kõige kiiremad ja nutikamad ettevõtted on juba mõistnud selle tehnoloogia väärtust ning kasutavad seda edukalt oma äris,” märkis Pogadajeva.
Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna masinaehituse instituudi tootearenduse õppetooli vanemteaduri Meelis Pohlaku sõnul oli teaduskonnas esimene 3D printer, millega sai printida nailonist detaile, juba 2008. aastal. Pohlak märkis, et viimasel ajal on printimine kiiresti populaarseks muutunud ja võimalustest ollakse järjest teadlikumad. Ent on ka ettevõteid, kes alles uudistavad printimise võimalusi.
Pohlaku sõnul on nende klientidel enamasti tooteidee, mida katsetada. “Printimiseks sobivad väikesed partiid ja üksikud detailid. Kui tegu on juba suurte partiidega, siis on soodsam mujal toota,” selgitas Pohlak. Lisaks prototüüpidele on tehtud autodele varuosi ja erinevaid detaile, mida saada pole.
Plastikmasinaid on Eestis juba mitukümmend, kuid varsti peaks siia jõudma ka esimene metalliprinter. Pohlak usub, et tulevikus on masinad suuremad ja odavmad. Kui praegu on prinditava detaili maksimaalne suurus 300×200×250 millimeetrit, siis mujal maailmas üritatakse juba praegu printida majadetaile ja muid suuremaid asju. Tema hinnangul laieneb kindlasti ka materjalivalik. Lisaks saab tulevikus integreerida detailidesse eri komponente, nagu ekraanid, akud ja kuullaagrid, ning teha seda auto­maatselt, ilma et oleks vaja inimese sekkumist.
Pohlaku hinnangul sõltub 3D printimise kasutajate kasv palju ka sellest, kui paljud suudavad printerit ise kasutada. “Kõik ei ole 3D mudelite modelleerimiseks ise võimelised ja tarkvara selleks on üsnagi kallis. ­Lisaks vajab õppimist. Kui tarkvara areneb, on kasutajaid rohkem. 3D modelleerimist võiks lausa lasteaias ja koolis õpetada, lapsed võiksid endale ise mänguasju printida.”

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele