Jaan Pillesaar: hakkame erastama

Nii Eestis kui ka kogu EL-s on ju lisaks klassikalisele riigiametkonnale suur ja peamiselt monopoolsetest ettevõtetest koosnev riigiettevõtete armee. Riigi osalusega majandussektorites vaba konkurents enam ei tööta, sest enamik erainvestoreid ei soovi riigimonopoliga konkureerida. Nii näiteks on tänased üksikud erahaiglad ja erakoolid Eestis pigem entusiastide tegevus kui tasuv investeering. Sama kehtib ka lennuturu ja raudteeäri kohta. Need turud on riigimonopolide poolt täielikult rikutud. Ning riigimonopolide tulud on sisuliselt varjatud maksukoormus.

Kui koos riigile kuuluvate ettevõtete ja asutustega arvestada välja tegelik riigi osakaal majanduses, on see enamikes EU riikides kõvasti üle 50%. Teiste sõnadega, rohkem kui pooles majandusruumis laiutab sisuliselt üks monopol, kelle tulud (maksud) on seadusega garanteeritud ja kellega erakonkurents on praktikas välistatud. Ning seda monopoli juhitakse, lähtudes valimisvõidust ja tulude/kulude tasakaalust eelarves, mitte tulude kasvu ja maksumaksjate arvu suurendamise eesmärgist. Loomulikult ei saa selline monopoli(de)põhine majandusmudel pikaajaliselt edukas olla. 75 000 riigist lahkunud maksumaksjat ning oskustööjõu kättesaadavuselt maailma kehvemate riikide hulgas olemine on Eesti jaoks kõrgete tööjõumaksude ja riigikapitalismi otsene tulemus.

Mida te valitsusele soovitaksite, mida nad peaksid tegema? (maksusoodustused, eksporti toetama….?)

Edukat kaasaegset riiki iseloomustavad erakapitalil põhinev haridussüsteem, erakapitalil põhinev arstiabisüsteem, liberaalsus ja avatus ettevõtlusele, madal maksukoormus töö tegemisele ja kodanikule. Ilmselt erastatud meditsiinisüsteem ja erastatud haridussüsteem kõlavad radikaalselt. Aga siinkohal tasuks meenutada, et maailma parimat arstiabi osutatakse USA-s, Šveitsis ja Aasias. Need on kõik riigid, kus domineerib erahaiglate võrgustik. Maailma parimad ülikoolid on samuti enamasti eraülikoolid. Sõnad “erakapital” ja “vaba turg” on mõlemas valdkonnas taganud maailma parima kvaliteedi.

Kuidas kütuseaktsiisitõus ja muud aktsiisitõusud majanduse kasvule mõju avaldavad teie hinnangul?

Igasugused maksutõusud nõrgestavad ja pärsivad majandust. Küsimus on, et millist liiki maks nõrgestab majandust kõige rohkem.  Valitsus teeks õigemini, kui ta hakkaks erastama riiklikke institutsioone, lihtsustama seadusandlust, ning vähendama riigi bürokraatiat ja maksukoormust tervikuna. Mitte otsime katteallikaid ühtede maksude langetamisele teiste maksude tõstmisest.