Hea hinnaga kaupa peab jätkuma kampaania lõpuni

Artikkel

- Uudised
- Maarit Eerme
- 15. juuni 2015 kell 14:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hea hinnaga kaupa peab jätkuma kampaania lõpuni
Rimi Eesti Foodi tarneahela juhi Allar Kahju sõnul on kampaania puhul raske õiget kogust planeerida.Foto: Eiko Kink
Kampaaniatoodete hulka on raske ette planeerida, sest see eeldab tarbija käitumise täpset tundmist ja prognoosi. Ent kui väljareklaamitud odavtoode kauplusest otsa saab, on tegu kliendi tahtliku eksitamisega.
Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul näitab see, kui toidukauplus paneb mõne toote pildi reklaamvihiku esilehele või esimestele lehtedele, et toode on jaekaupluse jaoks oluline ning piisav põhjus kliendile kauplusesse tulekuks. “Vastavalt sellele peaks kauplus tegema ka prognoosid, et kaupa jätkuks kogu kampaania vältel,” rääkis Sooniste tarbijakaitseameti ebaausate kauplemisvõtete ümarlaual.
Sooniste rõhutas, et kui kaupa on piiratud koguses, tuleb reklaamis märkida, millistes kauplustes ja kui palju tooteid on. “Tarbijale tuleks öelda, et meil on kampaania, avame uksed see kell, toode on selline ja seda on meil täpselt nii palju kampaanias. Siis saab tarbija teha enda jaoks järelduse, kas ta läheb poodi seda toodet ostma või mitte.”
Vigadest õpitakse
Selveri ostudirektor Katrin Riisalu rääkis, et see on halb, kui kaupluses ei ole kampaaniatooteid müügil. “Me üritame tagada, et need ikkagi oleksid, kuid toodete puudumine võib olla tingitud inimlikust eksimusest või transpordist,” selgitas ta. Riisalu lisas, et kui kampaaniatoode on otsas, leiavad nad sellele asendustoote. “Me prognoosime kõiki kampaaniakaupu, kuid alati ei ole seda väga täpselt võimalik teha,” ütles Riisalu, kelle sõnul planeeritakse kampaaniaid kaks kuni neli nädalat ette.
Kaubamaja teenindus- ja personalidirektori Piret Suitsu sõnul tekib inimestel ikka eksimusi, kuid vigadest tuleb õppida ning suures plaanis on neid võimalik siis vältida. “Me jälgime kliendikaebuste arvu, mis on hetkel väike ja püsinud läbi aastate stabiilsena,” selgitas ta.
Kuna sortiment on lai, on Suitsu sõnul Kaubamajal võimalik pakkuda ka asendustooteid, juhul kui kampaaniatoode peaks enneaegselt otsa saama. “Sellisel juhul on kiirus väga tähtis ja oma lubadustest kinni pidamine,” rõhutas Suitsu. Ta lisas, et klienti ei maksa alahinnata, talle peab tegema kampaaniapakkumisega võrreldes sama hea pakkumise ning arvestama sellega, mis kliendile otsa saanud toote juures meeldis.
“Pikka trendi vaadates on klient väga kampaaniatundlik, kampaaniate osakaal kogukäibes on kolmandik,” ütles Rimi Eesti Foodi tarneahela juht Allar Kahju. Rimis on kogu aeg kampaaniapakkumises peaaegu 2000 toodet, millele tuleb teha prognoos. Kahju sõnul on keeruline õigeid koguseid planeerida, kuna jaekaupmees peab arvestama kahe äärmusega – kauplused versus tarbijakäitumine. “Võib juhtuda, et kaupa jääb puudu, aga kui tellime rohkem ja kaup jääb järele, siis see toob kulusid juurde, mille tõttu toode läheb tarbija jaoks kallimaks,” selgitas Kahju, kelle sõnul toidu äraviskamine ei tundu eriti mõistlik tegevus.
Kahju sõnul on jaeketi eesmärk pakkuda tarbijatele 100% lubatud tooteid, kuid mõnikord rikub plaani mõni “aga”. “Kui tarbijale lubatakse, et tulge meie poodi, meil on toode sellise hinnaga, aga eelneva kogemuse põhjal võib ta kohe alguses kindel olla, et see reklaamitud toode on poodi jõudes juba otsas,” tõi Sooniste näite probleemide kohta. Puuduoleva kauba protsent on tema hinnangul kaubanduses küll väike, kuid selle taseme säilitamiseks ja parandamiseks tuleb tarbijate teadlikkust ebaausatest kauplemisvõtetest tõsta, lisas ta.
Kampaania alguses otsa lõppev kaup tähendab ebaausat kauplemist
Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Asjatu ei ole ütlus, et klienti korduvalt petta ei saa, sest siis vastab klient jalgadega ehk kliendist saab endine klient. Lojaalse kliendisuhete säilitamiseks tasub kauplejail vältida ebaausaid kauplemisvõtteid ja eksitavat reklaami.
Ebaausad on sellised kauplemisvõtted, mis on tarbijat eksitavad või agressiivsed. Need on keelatud. Paraku on selliste kauplemisvõtete kasutamine igapäevane nähtus ja näitab tõusvat trendi, mis on seotud uute müügikanalite lisandumise, reklaami leviku ja uute reklaamkandjate tulekuga. Tihti kasutavad kauplejad neid teadmatusest, aga see ei ole vabanduseks tarbija eksitamisel ega vabasta neid vastutusest.
Kõige tüüpilisemad on eksimused hinnakampaaniates, kus soodushinnaga kaup saab juba kampaania esimestel päevadel või isegi tundidel otsa või polegi tooteid üldse poodidesse jõudnud.
On mõistetav, kui ei osata ette ennustada mõne toote edukust ja toode lõpeb kampaania viimastel päevadel. Küll aga on kohene kauba otsa lõppemine tarbijate peibutamine eesmärgiga, et kui nad just seda toodet poest osta ei saa, siis soetatakse ehk mõni muu toode.
Hea hinnaga toode peabki hästi müüma
Hea hinnaga toode peabki hästi müüma. Sandmani kaubandusdirektor Veiko Poolgas lisas, et hea hinnaga tooted võivadki kauplustest kiiresti otsa saada, nende pakkumisega soovib ettevõte tuua tarbimise Eestisse, mitte lasta kliendil sooritada ostu välismaisest e-poest.
Õnnestunud sooduskampaaniad sõltuvad olulisel määral tarnijatest, kes suudavad ettevõttele kaupa tavapärasest parema hinnaga pakkuda. “Kuigi Eesti turg on võrdlemisi väike ning see mõjutab ka pakkumiste mahtu ja ulatust, kaalume ja üldjuhul ka kasutame kõiki võimalusi, et tuua kaup võimalikult hea hinnaga Eesti tarbijale koju kätte,” märkis Poolgas. Tema sõnul tuleb kampaaniate planeerimisel arvestada mahu piirangutega ning reklaamtegevus suunata vastavalt sellele. “Väiksemate kogustega kaubaartikleid turundame üksnes kauplustes, kuid näiteks tuhande artikli korral juba rohkemates reklaamikanalites ja üle Eesti.”
Tarneahela kiirus ja sujuvus on Poolgase sõnul saavutatud spetsiaalse tarkvaraga. “Tänu ise arendatud tarkvarale on ladu kohe teadlik näiteks e-poes tehtud ostust ning see võimaldab meil oma tegevusi väga täpselt planeerida,” selgitas Poolgas.
Milline on hea prognoosimissüsteem?
Sisaldab andmeid toote eelmiste aastate kampaaniate ja sarnaste toodete kampaaniate kohta.
Prognoosib kampaania edukust, võimaldades seda eri stsenaariumidena läbi mängida.
Analüüsib reaalajas kampaania kitsaskohti ja seda, kus tasub teha muudatusi.
Analüüsib pärast kampaania lõppu tulemusi, võrreldes, kui täpselt osati müüki prognoosida.
Võimaldab jagada andmeid tarnijate ja klientidega.
Prognoosimissüsteem muutub ajas paremaks
Mida vanem on planeerimissüsteem, seda parem see on, sest mida rohkem on ajaloolisi andmeid, mille põhjal prognoose teha, seda täpsemad prognoosid saab.
Organisatsioonide probleemiks on, et puudub üks suur vaade – müügi-, ostu- ja tootmisosakond teevad oma prognoose eraldi, rääkis ECEMEA juhtivkonsultant Koit Puusaag tarneahela konverentsil.
Oracle pakub planeerimisprotsessi, mis hõlmab organisatsiooni eri üksuseid, nagu tootmine, müügi- ja eelarveosakond. “Ettevõtte eesmärk on kasumlikult tegutseda,” märkis Puusaag. “See tähendab, et on vaja prognoose võrrelda eelarvete ja prognoositud kuludega, et prognoosida tuleviku kasumlikkust.”Oracle’is on süsteemi osaks võimalus läbi mängida erinevaid stsenaariume. “Näiteks kui konkurent korraldab teiega samal ajal kampaania, siis millised on parima ja halvima stsenaariumi korral kulud ja tulud,” selgitas Puusalu, kelle sõnul on nii võimalik leida optimaalne tulevikustsenaarium.
Rakenduse üheks võimaluseks on ka tootekampaaniate prognoosimine. Analüüsida saab nii turule tulevaid uusi kui ka müügilt lahkuvaid vanu tooteid – selle alusel, kui palju neid laos on, prognoositakse, kas need suudetakse lõpuni müüa või on vaja selleks teha eraldi sooduskampaaniaid.
Puusaagi sõnul on hea kasutada eelnevatel aastatel kogutud andmeid kas eelmiste kampaaniate või sarnaste toodete kampaaniate kohta, see aitab prognoosida, kui efektiivne plaanitav kampaania olla saab. “Mida vanem on planeerimissüsteem, seda parem see on, sest mida rohkem on ajaloolisi andmeid, mille põhjal prognoose teha, seda täpsemad prognoosid saab,” rääkis Puusaag.
Kui kampaania on läbi viidud, tahetakse teada, kui efektiivne see oli. Oracle’i rakendusega saab analüüsida kampaaniatooteid ja vaadata, kui täpselt osati müüki prognoosida. “Seda on vaja, et täiendada andmeid, et prognoosid võiksid tulevikus olla veelgi täpsemad,” märkis Puusaag. Andmeid kampaania edukuse kohta on võimalik jagada ka tarnijate ja klientidega.
Analüüs näitab kitsaskohti ja seda, kus tasub teha muudatusi, et prognoosimine oleks täpsem. “Meie eesmärk on, et analüüs ei toimuks pärast vaadeldava perioodi lõppu, vaid jooksvalt reaalajas. Et kampaania ajal oleks kohe näha, kus on kitsaskohad ja kus viia sisse muutusi,” rõhutas Puusaag.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum