Kristjan Ats Mägi • 1. juuli 2015 kell 4:45

Uus viinaseadus pitsitab poodnikke

Lahja alkohol jääb poodidesse siiski alles  Foto: Raul Mee, Äripäev

Tänasest Tallinna linnas kehtima hakkav alkoholimüügi määrus sunnib pea kahesajal väikepoel laoruumi juurde ostma või oma uksed hoopiski sulgema.

Uus määrus keelab üle 22-kraadise etanoolisisaldusega jookide müümise väiksemas kui 150 m2 poes. Tallinna väike- ja keskmiste kaupmeeste liidu juhi ja poodniku Naum Muhhini sõnul on sellistel poodidel valida, kas suurendada oma laoruume või lõpetada kaupluse tegevus. „Tean seda, et praktiliselt kõik otsivad võimalusi, et oma äri jätkata, kuid kõik kauplused ei suuda oma ruume laiendada, eriti kesklinnas,“ ütles Muhhin.

Tallinna linnavalitsuse andmeil puudutab määrus 187 väikepoodi. Mitu neist reaalselt uksed sulgeb, on Muhhini väitel veel ebaselge. „Arvan, et kuu aja jooksul näeme, mitu kauplust oma tegevuse lõpetab,“ sõnas ta.

Määrust kommenteerides leidis Muhhin, et alkoholi tarbimisele see suurt mõju ei avalda ja pigem tekitatakse lihtsalt väikepoodidele mõttetult kahju. „Aasta lõpuni ehitatakse veel supersuuri kaupluseid, mille alkoholi müügipind on üle 400 m2,“ ütles Muhhin. „See katab väikepoodide sulgemise ja suurendab võimsalt alkoholi müüki.“

OÜ Alkotrend juhataja Marina Tšetšjotka sõnul puudutab määrus ka tema firmat – üks pood on juba selle tõttu suletud. „Muidugi on see määrus mõttetu. 80% kanget alkoholi müüakse hoopis suurte kettide poolt,“ ütles ta. Tšetšjotka meelest võiks alkoholi tarbimise piiramiseks hoopis alkoholi tootmine riigi poolt monopoliseerida nagu Soomes ja Rootsis.

Lisaks väikepoodidele keelab linn juulist kange alkoholi müügi ka tanklas või tankla lähialal asuvast kauplusest, mille sissepääs asub vähem kui 15 m kaugusel lähimast tankurist. AS Alexela Oil juhataja Ain Kuusiku sõnul toob määrus kindlasti Alexela tanklaketi käibesse kahju. „Need kaasmaalased, kes võib olla külla sõites kaupa ostaksid, peavad nüüd lisakäigu poodi tegema. Võimalik, et oleks ostetud ka muid kaupu, ehk müügimahud ei kahane vaid alkoholiletilt,” ütles ta.

Nagu ka väikepoodnikud, ei leidnud Kuusik, et määrus kuidagi inimeste joomislembust piiraks. “Ma ei arva, et inimeste käitumist ainult rangete regulatsioonidega muuta õnnestub. Et keegi, kes mõtleb meie eest ja suunab meie käitumist, on meist parem,” sõnas Kuusik. Tema sõnul võib jääda tõesti mõni jook joomata, kuid siis otsitakse abi kauplusest või kaugemal olevast tanklast.

Määruse eelnõu ühe algataja ja Tallinna ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna juhataja Aave Jürgen leidis aga, et inimese loomuses on loobuda asjast, kui seda kohe kätte ei saa. „Kui olen sunnitud kaugele kaubanduskeskusesse minema, siis pean ju ennast korralikult riidesse panema ja sinna sõitma või kõndima. Kas ma võtan seda käiku ette?“ rääkis Jürgen. Tema sõnul peaks alkoholi tarbimine läbi müügikohtade piiramise ka vähenema.

Jürgeni väitel pole see määrus seatud selleks, et ettevõtjaid kuidagi piirata. “Neile antakse võimalus, et nad hakkaksid uuesti ka teisi kaupu müüma,” ütles ta. Jürgen soovitab väikepoodnikel leida uusi müügiartikleid näiteks mahepõllundusest.

Mis saab Tallinna alkoholipoliitikast edasi, on Jürgeni sõnul veel vara öelda. Linnavalitsus vaatab tema väitel kuu aja möödudes üle määruse mõjud ning otsustab seejärel, mis on edasised plaanid.

Hetkel kuum