Äripäev • 28. juuli 2015
Jaga lugu:

Eesti toidust üleilmne hitt?

Arvamusfestival 2014  Foto: Arvamusfestival 2014

Venemaa impordipiirangud sunnivad Eesti piimatootjaid otsima uusi turge, kuhu oma toodangut eksportida, kuid selget valemit maailma toiduturul oma koha leidmiseks praegu pole. Arvamusfestivali ettevõtlusala annab võimaluse arutleda, kuidas teha eesti toidust globaalne hitt.

“Seoses Venemaa seatud impordipiirangutega on paljud Eesti toidutootjad sunnitud otsima uusi eksporditurge ja pingsalt mõtlema selle peale, mida ja kuidas tootma peaks, et tekkinud situatsioonist edukalt väljuda. Vähetähtis ei ole selles olukorras ka hiljuti uuringutest selgunud teadmine, et kui välismaalased Eesti kohta midagi teavad, siis teavad nad meie toitu,” lausus Kadi Raudsepp Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonnast, kes on üks arutelude korraldajatest.

Kuna Eesti toidutooted on siiamaani olnud oluline ekspordikaup, on Eesti tootjatel tarvis kriis enda kasuks pöörata ning maailma toiduturul uus nišš leida. Kuidas on Eestil võimalik eristuda suurtest põllumajandusmaadest nagu Hispaania, Portugal ja Holland? Kuidas kasvatada Eesti toidueksporti? Milliste tulevikutrendidega peavad nii tänased kui tulevased eksportöörid arvestama? Vastused nendele küsimustele ning erinevaid lahenduskäike selle kohta, kuidas Eesti toidust saab ülemaailmne hitt, otsivad Premia Tallinna Külmhoone AS juhatuse esimees Katre Kõvask, OÜ La Muu asutaja ja juht Rasmus Rask, Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ning Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik arutelul “Teeme Eesti toidust ülemaailmse hiti”.

Senine kogemus on näidanud, et toiduteemalised diskussioonid ei ole kunagi igavad – absoluutselt igaühel on selles küsimuses olemas oma kindel arvamus. Toit on teema, mis puudutab iga inimest. Arutelu toimub festivali esimesel päeval, 14. augustil, algusega kell 15.30.

Ettevõtlus vajab kultuuritõlke

Ettevõtlusalal tuleb juttu ka ettevõtluse ja kultuuri omavahelistest seostest. Arutelu “Kui kultuur kohtub äriga: eelarvamustest koostööni” uurib, kuidas on ettevõtetel võimalik sõlmida tulusaid koostööleppeid kultuuriasutustega ning näha kultuuris peituvaid võimalusi. Arutelu korraldaja, Soome Instituudi juhataja Anu Laitila sõnul vajab ettevõtlus tõlke, kes oskavad näha kultuuris peituvaid võimalusi.

“Kui me kevadel “Soome 100” korralduskomitee peasekretäri Pekka Timoneniga arutasime, mida saaksid Soome ja Eesti oma 100. aastapäeva puhul üheskoos teha, nimetas Timonen end “tõlgiks” kunsti- ja ärimaailma vahel,” ütles Laitila. Ta usub, et ettevõtlus vajabki tõlke, kelle abil leida ühine keel kultuuri ning ettevõtluse vahel.

Ühise keele leidmine ei ole võimatu – nii Soomes kui ka Eestis sünnib igal aastal nii suuri kui ka väiksemaid tulusaid koostööleppeid. Miks aga otsustab ettevõtja investeerida kultuuri ning mida ta vastu ootab? Mida peavad silmas pidama kultuurivaldkonna asjatundjad, et koostööst asja saaks? Sellest räägivad festivali teisel päeval, 15. augustil algusega kell 13.00 mitmed asjatundjad nii Soomest kui Eestist.

Arutelule on lubanud tulla osalema Pekka Timonen, Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse juht Christer Haglund, Soome suurima kommunikatsioonibüroo Miltton Networks juhtivspetsialist Sanna-Mari Jäntti ning teised asjatundjad.

Ala kolmas arutelu, “Vastutustundlik ettevõtlus – a keda huvitab?”, keskendub Eesti inimeste tarbimiskultuurile. “Tarbijate harimine on saanud vähe tähelepanu, sest üldiselt tegeletakse ainult tagajärgedega,” leidis Tarbijakaitseameti tarbijahariduse peaspetsialist Anne-Mai Helemäe, kelle sõnul on keskkonna säilimise huvides kindlasti vaja panustada kodanike tarbimiskultuuri muutmisesse.

Tarbijakaitseameti tarbimiskeskkonna arendusnõuniku Ando Kiidroni sõnul tekib siin aga küsimus, kas vastutustundlik käitumine on riigi, ettevõtja või tarbija mure. “Kui soovime lisaks kasumi teenimisele ka ühiskonnale midagi tagasi anda, kasvab toote või teenuse hind,” sõnas Kiidron. Tema arvates on Eesti tarbija teadlikkus madal, mistõttu ei pruugi tarbijale selline inimesest ja keskkonnast hooliv teguviis korda minna. Arutelul uurivad Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste, Danske Banki ettevõtete panganduse asedirektor Andrus Soodla, kohvikuteketi MAMO perenaine Margit Härma ning moedisainer Lilli Jahilo, millises seisus on Eesti tarbimiskultuur ning kas ostuotsused lähtuvad hinnast, emotsioonist, mainest või hoopis millestki muust. Samuti arutletakse, kas hoolivamate tarbijate kasvatamine võiks olla hoopis haridussüsteemi ülesanne.

Tähelepanuta ei jää ka idufirmad

Ettevõtlusalal saab kuulda ka start-up’idest, ettevõtlusest maapiirkondades ja rikkaks saamisest. Riigikogu majanduskomisjoni lige Toomas Kivimägi, Elise Sass Microsoftist, Margus Uudam Ambient Sound Investmentist ja Sten Tamkivi Teleportist avavad Ettevõtlusala aruteluga “Mis kasu on Eestile start-up’idest?”, kus küsime, kas idufirmad loovad väärtust Eesti majanduse jaoks ning miks on investorid neisse investeerimisel tulemustes pettunud.

Mida aga ootavad ettevõtjad uuel aastal jõustuvast omavalitsusreformist, saab kuulda 15. augustil kell 15.30 kaubanduskoja arutelul “Ettevõtlus kui maaelu vedur”. Kuidas maapiirkondades ettevõtlusega tegeleda nii, et see oleks kasulik nii ettevõtjatele endale kui ka kohaliku piirkonna arengule, räägivad ettevõtjad Vahur Roosaar, Wendre juhatuse esimees, Maire Forsel, Leisi Lapikoja omanik, ning ettevõtlusminister Urve Palo.

Ettevõtlusala arutelud lõpetab festivali teisel päeval Äripäev. Kuna rikkaks tahab meist saada igaüks, otsivad sellele probleemile Äripäeva arutelul “Kuidas rikkaks saada?” lahendusi investor Raivo Hein, pankur Tarmo Tanilas ning õpetajast investor Kristi Saare.

Ettevõtlusala sünnib kaubandus-tööstuskoja, põllumajandusministeeriumi, Soome Instituudi, tarbijakaitseameti, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Äripäeva ning Arengufondi koostöös.

ALLIKAS: Arvamusfestivali blogi

Jaga lugu:
Hetkel kuum