Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    “Käib kaubandussõda"

    Hiina turgude kukkumine annab maailma kaubandussõjale hoogu juurdeFoto: Scanpix

    Krimelte OÜ juhatuse liikme Jaanus Paevälja sõnul käib maailmas suur kaubandussõda, kuhu ka Eesti on sisse kistud. Hiina majanduse langus mõjutab tema sõnul kõiki.

    Hiina devalveeris oma valuutat ulatuses, mida pole nähtud juba peaaegu kaks kümnendit. See oli käik, mis mõjutas turge globaalselt. Küsimusele, kuidas see laia haardega Eesti juurtega Krimelte OÜd mõjutada võiks, vastas ettevõtte juhatuse liige Jaanus Paeväli naerdes:”See on tuhande dollari küsimus, kui teaks täpseid vastuseid, küll siis oleks hea!“
    Ta lisas, et see on veel väga uus ja värske uudis, et raske midagi öelda. „Eks me jälgime ja püüame kohaneda vastavalt sellele, mida meie partnerid räägivad ja kuidas turud kohanevad. Otseselt see murelikuks ei tee, kuid kindlasti teeb see meid tähelepanelikumaks,“ lausus Paeväli. Tema sõnul püüab ju iga riik oma turge kaitsta ja võtta endale kasulikke finantsotsuseid vastu. Pole välistatud, et ka maailma teised suured turud reageerivad omapoolsete sammudega Hiina käigule, lisas Paeväli.
    „Head ajad on maailmas mõneks ajaks möödas, kus kõik oli lihtne. Käib ülemaailmne suur kaubandussõda ja paratamatult me oleme maailma osa ja oleme ka sinna sisse kistud. Hiina majandus on teine suuruselt maailmas, kui nii suures kohas midagi juhtub, siis arvata, et see maailma ei mõjuta oleks naivistlik,“ ütles Paeväli.
    Tarbijad võivad ajutiselt sellest võita
    Wendre tegevjuhi Vahur Roosaare sõnul on selles olukorras nii võitjaid kui kaotajaid, kuid kaotajaid ilmselt rohkem. „Kõik oleneb sellest, mis edasi toimub, kui Hiinas edasi valuuta devalveerimist tuleb, siis mingid kaubad peaksid turgudel odavamaks minema ja tarbijad peaksid sellest võitma. Kuid, kas see võit on pikaajaliselt kasulik või mitte, see on teine küsimus. Eks mõjud on tegevusvaldkonniti ka erinevad,“ rääkis Roosaar.
    Wendrel on Hiinas oma õmblustehas ja kui Roosaar sealsete partneritega rääkis, siis ei kostnud nende suust veel mingeid paanikanoote. „Ma suhtlesin oma Hiina inimestega sel teemal, kuid  nemad ütlesid, et esialgu ei taju nad veel midagi ja nad pole jõudnud sellele asjale veel reageerida. Nad ütlesid, et hetkel veel nad mõju ei näe,“ lausus Roosaar.
    Tema hinnangul võiks devalveerimine ideeliselt ju kasvatada välismaiste ettevõtete huvi Hiinast osta. Samas pole Roosaar kindel, kas Hiina ise sellest devalveerimisest loodetud kasu – ekspordi kasvu – saab. „Hiina eksport hakkas ju vähenema ja paljud ostjad ka meie valdkonnas hakkasid Hiinast vähem ostma. Ostustrateegiaid on ümber mängitud ja Hiina osatähtsust on vähendatud. Üks põhjus selles on kindlasti ka see, et Hiina on läinud palju kallimaks oma tehaste, palkade ja muude kuludega, kui võrrelda 10 aasta tagust aega tänasega,“ tõi Roosaar välja põhjuseid, miks Hiina devalveeris ja lisas, et valdkonniti võib siin erinevusi olla.
    „Hiina on Euroopale ja ülejäänud maailmale suur kaubanduspartner, mõju maailmale on olemas. Kui Hiina majandusel hakkab kehvemini minema, siis kindlasti on see maailmale tervikuna probleemiks,“ lausus Roosaar.
    Lähinädalad näitavad, mis saama hakkab
    Fortumo OÜ juhatuse liikme Martin Koppeli sõnul toimetavad nende ettevõtte Hiina kliendid peamiselt sealt väljaspool ja nemad pole enda ettevõttes veel mingeid muutuseid või ärevaid reageeringuid täheldanud.
    „Kui devalveerimisest rääkida, siis need, kel on valdav osa ärist Hiinast väljas, siis nemad ju võidavad sellest, kuid need, kel on ärid Hiinas sees, siis olukord läheb nende jaoks keerulisemaks. Ma usun, et ka meie sektoris on lähinädalatel näha ja kuulda, mis juhtuma hakkab,“ märkis Koppel ja lisas, et nende ettevõtte kliendid on peamiselt suured Hiina kontsernid, kuid varem või hiljem jõuab see mõju ka nendeni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.