Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ladu ja kauplus ühe katuse all annab kokkuhoiu

    Uut tüüpi stock­office’id aitavad kulusid kokku hoida ja on eriti mugavad väikeettevõtjale, ütles kinnisvara­büroo Uus Maa äripindade konsultant Einar Niin. Foto: Eiko Kink

    Väiksemad ettevõtted tahavad, et nii ladu, büroo kui ka kaubanduspind oleks ühes hoones.

    See on alternatiiv laoteenuse sisseostmisele, samuti on see mõistlik viis ühildada erinevates kohtades asuv büroo ning laopinnad, kirjutab Äripäev logistika rubriigis.
    Viimase aastaga on ärikinnisvaraturg kõvasti hoogu kogunud, ka lao- ja tootmiskinnisvara sektoris. Kinnisvarabüroo Uus Maa äripindade kutselise konsultandi Einar Niini sõnul on väiksemate, 200–600ruutmeetriste laopindade seas enim levinud nn stock-office’i tüüpi lahendused, kus ühes hoones on laoruumid koos büroo ja esinduspindadega. Nii tekib võimalus koondada ettevõtte tegevus ühe katuse alla ning tänu sellele muuta firma tegevust efektiivsemaks. Niine sõnul on selline lahendus hea alternatiiv üksiti laoteenuse sisseostmisele, samuti on see mõistlik viis ühildada erinevates kohtades asuv büroo ning laopinnad. “Uute hoonete eelis on esinduslikkus ning tänapäevased ehitustehnilised lahendused, mis võimaldavad märgatavalt kokku hoida igakuistelt lisakuludelt,” lisas Niin.
    Linnaservas on hea, aga kõik sinna ei taha
    Niin jätkas, et Tallinnas arendatakse stock-office’i tüüpi hooneid pea kõikides linna piirkondades, kuid esirinnas on Tartu maantee linnast välja kulgev suund. “Need on selgelt väljakujunenud äripiirkonnad, näiteks ­Mõigu, Peetri, Rae ja Jüri Tehnopark. Seal on hea infrastruktuur ning tekib sünergia piirkonnas juba varem tegutsevate ettevõtetega,” märkis Niin.
    Ent paljud ettevõtted ei taha tema sõnul linnaservas olla, vaid eelistavad linnasiseseid äripiirkondi. Nii saab olla lähemal klientidele, koostööpartneritele ja ka töötajaile. “Nõudlust kesklinna suunal tajuvad ka arendajad ja nii tekib tehnoparkidele juba mitmeid linnasiseseid alternatiive – näiteks Priisle Äripark Lasnamäel ja Järveotsa tee arendused Haaberstis,” lisas Niin. 

    Väiketootjal on raske sobivat tootmis- ja laopinda leida

    Kerttu Lohu, OÜ Puhas Eesti Loodus tegevjuht ja üks asutajatest

    Toodame ja müüme kaubamärgi Sõsar all eestimaist looduskosmeetikat. Kui alustasime, tegime seda minimaalse nõutud osakapitaliga, nii ei olnud rahalised võimalused äripinna ostmiseks piisavad, et kosmeetika tootmiseks sobivat rendipinda leida. Seega sai isikliku elamispinna juurde kohandatud ruumid tootmiseks ja ladustamiseks.

    Ettevõtte kasvades kasvavad ka vajadused, aga sobiva äripinna leidmine spetsiifilise valdkonnaga tootmisettevõttele ei ole kerge. Valikut piirab ka asjaolu, et soovime toota võimalikult keskkonnasäästlikult ja loodusressursse liigselt kulutamata.

    Kindlasti eelistame rendipinda ostmisele, kuna meie ette­võtte vajadused võivad muutuda ning ostuks vajalikku raha väikeettevõttel lihtsalt ei ole. Samuti on meie jaoks oluline, et nii tootmine, ladustamine kui ka kontoriruumid oleksid mugavalt ühes kohas.

    Nõudlus tõi hinnatõusu
    Et nõudlus väiksemate stock-office’ite järele on suur, on osa arendusprojekte toodud linnakeskkonda või linnale lähemale, mis aga tähendab suuremaid arenduskulusid. “See on toonud kaasa arvestatava üürihinna tõusu. Kui varem olid ruutmeetri hinnad 5 euro ümber, siis nüüd küündivad need 6,5 euroni ruutmeetrist,” ütles Niin. 
    See kehtib tema sõnul muidugi vaid heas asukohas ja läbimõeldud lahenduste puhul. “Linnast mõnevõrra eemal asuvates tehnoparkides on pakkumiste hinnad endiselt 4,7–5,5 eurot ruutmeetri kohta,” lisas ta.
    Lähiajal on Niine hinnangul oodata mõningast hinnasurvet allapoole. “Töös on palju arendusi, mis peaksid turgu stabiliseerima,” selgitas ta. 
    Arendajale tähendab see, et üürnike leidmise nimel tuleb pakkuda paindlikke ja värskemaid lahendusi. “Nii paigutatakse näiteks Priisle Äripargi katusele päiksepaneelid, mis vähendavad hoone ökoloogilist jala­jälge ning võimaldavad kokku hoida kuludelt elektrienergiale,” ütles Niin.
    Laohotelle napib
    Stock-office’i tüüpi lahenduste puhul ei ole laoteenuse pakkumine Niine sõnul kuigi levinud. “Laoruumide ­üürimine on väiksemate ruumide puhul tuntud pigem kõrvalteenusena, näiteks juhul kui büroo juurde pakutakse lähedal osaliselt laoteenust. See ei pruugi aga igale ettevõttele sobida, kuna puudub 24/7 ligipääs oma kaubale ning pidev koordineerimine logistikateenusega võib tekitada viivitusi, mis tihedas konkurentsis tuleb kahjuks,” märkis Niin. 
    Üha enam räägitakse logistikas laohotellidest. Niine sõnul on see lao üürimise teenus, kus pakutakse kokkulepitud tingimustel laoteenust, ilma et klient ise laos otseselt tegutseks. 
    Valdavalt on stock-office’i tüüpi hoonete kliendid ettevõtted, kes tegelevad hulgikaubanduse, impordi või väiksemas mahus tootmisega. “Üldiselt vajatakse toodete ladustamiseks väikest laopinda ning sinna juurde bürood ja esindussaali toodete esitlemiseks või vastuvõtualaks,” lausus Niin.
    LAAM Kinnisvara lao- ja tootmispindade maakleri Reio Soosaare sõnul on üüritavaid laopindu turul sedavõrd palju, et neid peaks jaguma kõigile vastavalt vajadusele. 
    “Kui teha selgeks ettevõtte vajadus ja hinnata võimalusi, on võimalik esialgu üürida võimalustele vastavad, pisut tagasihoidlikumad ruumid – võib-olla mitte just kõige kaasaegsemas hoones, küll aga korralikud ruumid mõistliku hinnaga. Kui ettevõte kasvab, küll siis jõuab teha suuremaid plaane,” soovitas Soosaar.
    Tema sõnul jäävad uute ja kaasaegsete hoonete hinnad vahemikku 4,5–5 eurot ruutmeetri kohta, millele lisanduvad kõrvalkulud ja käibemaks. “Vanemate hoonete ruutmeetrihinnad on vahemikus 2,5–3,5 ­eurot,” märkis Soosaar.
    Stock-office’i pindadest on puudus eelkõige Mustmäe, Haabersti ja Lasnamäe piirkonnas. “Seda tüüpi ärihoonete rajamisel eelistataks kergesti ligipääsetavaid, suurte magistraalide servas asuvaid krunte – eelkõige logistiliselt kergesti ligipääsetavaid kohti,” lisas ta.
    Soosaare hinnangul sobib stock-office’i hoonetüüp hästi kaubandusega tegelevatele ettevõtetele, nagu maaletoojad ja edasimüüjad. “Toidukaubad, tehnikakaupade müüjad, toodete esindused ja teeninduskeskused,” loetles Soosaar potentsiaalseid kliente. 

    Stock-office

    Äripind, kus on ühendatud kauplus, kontor ja ladu.Multifunktsionaalne lahendus annab võimaluse hoida ettevõtte tegevus ühe katuse all.Hoiab ära ressursikulu poest lattu või kontorisse sõitmisel ja asjaajamisel.

    Tulevased stock-office’id:

    TallinnasPriisle Äripark (valmib 2016 jaanuaris)Järveotsa tee 50 piirkond ­(valmib 2016)Männiku tee (valmib 2016)Punane tn (valmis 2015)

    Tartu mnt piirkonnasTuleviku tee (valmis 2015)Allika tee (valmis 2015)Mõigu ärimaja (valmib 2015)Reti tee ärimaja, (valmib 2015–2016)

    HinnadRuutmeetri hind hästi positsioneeritud ning läbimõeldud lahenduste korral võib ulatuda ­5,5–6,5 euroni.Linnast mõnevõrra eemal asuvates tehnoparkides on hinnad ­­4,7–5,5 eurot ruutmeetri kohta.Vanemate hoonete ruutmeetrihinnad on vahemikus ­2,5–4,5 eurot

    Pikk otsing jõudis tulemuseni
    OÜ Balti Kell juhatuse liige ­Richard Õunap tegi hiljaaegu otsuse kolida ettevõtte tegevus stock-office’i tüüpi pinnale. “Tegutsesime pea 15 aastat ruumides, kus kõik tegevused paiknesid erinevates ruumides – eraldi olid kaubad ja bürooruumid. Et selline töökorraldus muutus ajapikku keeruliseks, leidsime peale pikaajalisi otsinguid lahenduse, mis oligi stock-office,“ märkis ­Õunap. 
    Õunapi sõnul oli uute ruumide otsimise juures peamine kriteerium, et need paiknesid esimesel korrusel. Sama tähtis oli lao- ja kontoriruumide komplekssus ja kompaktsus. “Olime niisugust lahendust püüdnud leida juba pikemat aega, ent tulutult – seesuguseid ruume pole turul just kuigi palju,” märkis Õunap.
    Et ettevõtte töötajad peavad iga päev sagedasti liikuma nii kontori kui ka laoruumide vahet, on stock-office’i lahendus Balti Kellale parim. Ka oli mõjukas argument laoruumide hea ligipääsetavus kaubaauto vaatevinklist. Uutesse ruumidesse kolitakse Õunapi sõnul sisse juba lähikuudel.
    Üürilised jäävad pikaks ajaks paigale
    Stock-office’i teenuse pakkujad ootavad üürilisteks eelkõige tugevate majandusnäitajatega ettevõtteid, kes on kindlad üüri­maksjad.
    Üürnikud väga sageli ei vahetu, ütles Uus Maa äripindade konsultant Einar Niin. “Seda ilmselt seetõttu, et sobivaid alternatiive ei ole eriti palju ning juhul kui ruumid majanduslikel põhjustel liiga suureks või väikseks ei jää, pole mõistlik ette­võtet asja eest, teist takka ümber paigutada. See on nii otsene kulu kui ka tülikas protsess klientidele ja koostööpartneritele,” põhjendas Niin. Liikumisi on vaid eelkõige aegunud hoonetest uuematesse tingimustesse kolimise tõttu.
    Laopinnad rajatakse Niine sõnul võimalikult universaalsetena, et neid siis üürnike vajaduste järgi kohandada. “Juhul kui üürnike vajadustest tulenevad lisatööd on suured, võib see kajastuda üürihinnas. Rohkem saavad pindade kujundamises kaasa rääkida kliendid, kes sõlmivad üürilepingu enne hoone ehituse algust, sest siis on võimalik teha kapitaalsemaid ja konstruktiivseid muudatusi,” märkis Niin.
    Lahendus on sobilik väiksema laopinna vajajatele. Tüüpilise stock-office’i üürniku jaoks ei ole ise laopinna ehitamine väga mõistlik, sest vajatav pind pole suurem kui 300–600 ruutmeetrit. Niivõrd väikese hoone ehitamine ei ole Niine hinnangul otstarbekas, kuna hoone rajamisega kaasnevad möödapääsmatud kulud, mis teevad suuremas mahus ehitamise oluliselt mõistlikumaks.
    Üürileping tavaliselt viieks aastaks
    Üldjuhul võetakse stock-office-­üüripinnad ­üürile kolmeks kuni viieks aastaks, viis aastat ongi kõige mõistlikum lepinguperiood, ütles LAAM Kinnisvara lao- ja tootmispindade maakler Reio Soosaar. Läbirääkimiste korral on võimalik seda ka lühendada. 
    “Pikaajalisem leping tähendab stabiilsust mõlemale poolele. Kolimine on kallis ja võtab aega, seega pole see tegevus rentaabel ei omanikule ega üürnikule. Iga kolimine on kulu,” põhjendas ta. Ka Soosaar ütles, et enamasti kohaldatakse üürimiseks mõeldud lao- ja tootmispinnad vastavalt kliendi soovile. “See annab kliendile võimaluse sobiva ruumiplaneeringu asjus kaasa rääkida,” täpsustas Soosaar.
    Autor: Kairi Oja, kaasautor
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel oli märkimisväärse käibega päev
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kui ise ei jõua enam müüa: Eesti korvpallimeistri leidlik viis uute partnerite leidmiseks
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Pankade võitlus klientide pärast tõi marginaali allapoole
Pankade tihenenud võitlus väiksema hulga klientide pärast on uute eluasemelaenude keskmise marginaali allapoole toonud, lisaks on ka euribor soodsam.
Pankade tihenenud võitlus väiksema hulga klientide pärast on uute eluasemelaenude keskmise marginaali allapoole toonud, lisaks on ka euribor soodsam.