Tagasiside tõukab asjad paremuse poole

Eesti ehitusettevõtete seas on üsna tavapärane, et pärast objekti valmimist küsitakse kliendilt selle kohta tagasisidet. Tagasi­side küsimise pioneer on seni olnud YIT Ehitus. Äripäev kirjutas märtsis, et kodu ostja võib kvaliteeti hinnata teisiti kui normides kirjas ning see ajendab ettevõtet regulaarselt tagasi­sidet küsima.

Ehituse peatöövõtuga tegeleva YIT Ehituse ehitusdirektor ning juhatuse liige Toomas Rapp märkis toona, et neil on oma kvaliteedikontrollisüsteem ning kõigilt klientidelt alates suurklientidest kuni korteriostjateni küsitakse regulaarselt tagasisidet, mida analüüsitakse ja kasutatakse edasises töös. “Lisaks on meil võimalik võrrelda andmeid kontserni teiste maade sarnaste tagasisideküsitlustega,” ütles ta.

Rapp märkis, et endale kodu ostnud klientide arusaamad kvaliteedist on küll subjektiivsemad, ent samas laiemad. Tema sõnul arutatakse palju, kuidas muuta siseviimistlust paremaks ja kuidas jõuda nõutud energiamärgiseni.

Veidi teistsugust lähenemist kasutab Lemminkäinen, kus tehakse sealse personali­juhi Merike Pillessoni sõnul kliendiuuring iga kahe-kolme aasta tagant. “Korraldame tavaliselt uuringu, kus küsime tagasi­sidet kõigilt klientidelt või siis valikuliselt suurklientidelt. Vahepeal küsitakse tagasisidet ka kohe pärast objekti lõppu,” selgitas ta.

Tagasiside küsimise kõige tüüpilisem viis on kasutada ankeete, ning sel kombel talitavad nii Rand & Tuulberg, Merko Ehitus kui ka YIT Ehitus. 

Lemminkäinen on aga Pillessoni sõnul ­tagasiside küsimiseks kasutanud ka telefoni­intervjuusid. Pillesson nimetas mõne näite küsimustest, mida klientidele esitatakse. Näiteks tahab ettevõte teada, kuidas on klient rahul tehtud töö kvaliteediga, kuidas ettevõte kliendi hinnangul temasse suhtus ja kuidas liikus info objektil.

Kõik küsitletud ettevõtted kinnitasid, et saavad tagasiside kogumisega hakkama omal jõul, väljastpoolt teenust tavaliselt ­sisse ei osteta. Ainult Pillesson märkis, et Lemminkäinenis on teenust mõnikord ka sisse ostetud.

Andmete analüüs

Pärast andmete kogumist liiguvad saadud vastused juhtkonnale, kes tagasisidest järeldused teeb. 

“Tavaliselt on tagasiside olnud üpriski ­lühikeses ja lakoonilises vormis. Eesti inimestel on tavaks üksteist kiita – eriti siis, kui seda tuleb paberil teha. Juhul kui on kirjeldatud mõnda ebamugavat olukorda, siis on see meile tavaliselt ka juba ette teada, ehk siis pingelist analüüsi pigem ei järgne,” lausus Matteus. 

Matteus selgitas, et ettevõtte seisukohast on tagasiside väga oluline just seetõttu, et tagasiside oma vormilisel kujul on oluline ­uutel hangetel osalemiseks. 

“Tegelikkuses on aga parim tagasi­side see, kui endine klient uuesti meie poole pöördub,” lausus ta. Matteus lisas, et kliendi jaoks on tagasiside andmine omakorda hea võimalus näidata, kuidas tema parasjagu olukorda näeb. “Olgu selleks siis tänu tehtud tööde eest või siis mahasurutud tunnete väljaelamine,” ütles ta.

Laiemas plaanis võimaldab tagasiside ­ettevõtte elu lihtsamaks teha, kuna käivitab parendusprotsessid.

Paneb asjad paremuse poole liikuma. Pilles­son lausus, et kliendilt saadud tagasiside võimaldab ettevõttel end vajalikus suunas arendada ja näha puudusi, mida edaspidi vältida. 

Pillesson tõi näiteks, et ettevõte on tagasi­side põhjal käivitanud mitmesuguseid koolitusi, näiteks projektijuhtimiskoolituse. 

Ka Asavi ütles, et pärast tagasiside analüüsi nii kohalikul kui ka kogu kontserni tasandil saab vastavalt tagasiside tulemustele koostada edasise tegevuskava. “Näiteks võiks teha müügimeeskonnale koolitused klienditeeninduse kvaliteedi tõstmiseks,” lausus Asavi.

Põdra sõnul on tagasiside suurim väärtus see, et saab alustada liikumisega paremuse poole. “Muudatused ja uuendused tuleb teha juhtimissüsteemi dokumentatsioonis ning neid tuleb uutel ehitusobjektidel rakendama hakata,” rääkis Põder.

Miks küsida kliendilt tagasisidet?

Ettevõtte Rand & Tuulberg ehitusdivisjoni juht Lauri Matteus ütles, et tagasiside küsimine on oluline kahest aspektist. Esiteks võimaldab see saada reaalset tagasisidet, kuid tema sõnul ei piisa ainult küsimusest, kas kliendi meelest on keegi olnud halb või hea töötaja. “On ka objektiivseid nurki, et mida peaksime parandama, või kui oleme parandanud, siis kas sellest tuleneb ka tuntavat tulu,” ütles ta. Lisaks on tellija kinnitust tarvis järgmise objekti hankes osalemiseks.

Lemminkäineni personalijuht Merike Pillesson nentis, et tagasiside küsimine annab võimaluse saada teada oma nõrkused ja tugevused, millele edaspidi tähelepanu pöörata. Samuti on sellest tema sõnul huvitatud omanikud.