Sirje Rank • 16 september 2015

Kreeklased uuesti valimiskasti ees

Vasakradikaalse Syriza valimisreklaam Ateenas  Foto: Scanpix/Reuters

Augustis sai Kreeka viie aasta jooksul juba kolmanda abipaketi, kuid on kahtlane, kas pühapäevased valimised annavad Kreekale abilaenule seatud tingimuste täitmiseks teovõimelise valitsuse.

Kummalgi suuremal parteil pole nii suurt toetust, et parlamendis üksi enamust saada ning üheskoos valitsemise on vasakradikaalse Syriza juht Alexis Tsipras välistanud. Koostöö Kreeka kriisi viinud "vanade jõududega" oleks ebaloomulik, kordas Tsipras esmaspäeval viimases valimiseelses teledebatis. Tema vastaseks oli Evangelos Meimarakis, endise peaministri Antonis Samarase paremtsentristliku partei Uus Demokraatia juht.

Veel juulis oli Syriza edumaa Uue Demokraatia ees 15-20 protsendipunkti, mis on tänaseks sulanud vaid õhkõrnaks ülekaaluks. Paljud, eriti noored, kes lootsid vasakradikaalsest Syrizast uut värsket puhangut ja lubatud lõppu kuus aastat väldanud majanduskriisile ja kasinusmeetmetele, on pettunud.

Kannapööre

Rahaliidust väljakukkumise ohus tegi Tsipras augustis kannapöörde ja kirjutas alla Kreeka kolmandale, kokku 86 mld euro suurusele abipaketile, mille tingimuseks on uued kärped ja uued maksutõusud.

Selle sammu tagajärjel lõi Syrizast lahku partei kõige radikaalsem vasakleer endise energiaministri Panagiotis Lafazanise eestvedamisel, kelle arvates ei pea Kreeka nii ränkadel tingimustel rahaliidus jätkama. Parlamendis enamuse kaotanud Tsiprasel tuli seejärel välja kuulutada uued valimised, lootuses saada valijatelt uus ja tugevam mandaat.

Nüüd näitavad aga arvamusküsitlused, et toetus Syrizale ja Uue Demokraatia parteile, mis oli võimul enne Syriza suurvõitu selle aasta jaanuaris, on väga tasavägine. Kummalgi parteil ei ole väljavaadet saada 36% häältest, mis Kreeka valimissüsteemi järgi kindlustaks parlamendis vajaliku enamuse.

„Praeguse seisuga ei ole neil valimistel selget favoriiti,“ ütles agentuurile Bloomberg Kreeka avaliku arvamuse uuringutega tegeleva Pulse RC juht George Arapoglou.

60 euro peaminister

Kuna kõik suuremad parteid tunnistavad vajadust abiprogramm ellu viia, käib võitlus persoonide vahel ja see kajastub ka valimiskampaanias. Uue Demokraatia juht Evangelos Meimarakis ründab Tsiprast kui 60 euro peaministrit, mis peab valijatele meelde tuletama sularaha väljavõtu piiranguid, kui Kreeka oli sunnitud pangandussüsteemi päästmiseks kapitalikontrolli kehtestama. Võimul oldud seitsme kuuga ajas Tsiprase valitsus Kreeka majandusliku olukorra hullemaks kui enne, võttes kaelamurdvale võlakoormale veel uue abilaenu otsa.

Meimarakis tahab Kreekas n.ö suure koalitsiooni võimuletulekut, mis tagaks majanduse toibumiseks vajaliku poliitilise stabiilsuse ja kindlustaks Kreeka koha Euroopa rahaliidus. Ta on valmis Syrizaga koos valitsust tegema, ehkki mitte Alexis Tsiprasega. „Sina oled minekul,“ ütles Meimarakis esmaspäeval teledebatis. „Sina tõid katastroofi.“

Tsipras aga välistab koostöö, „Meil on põhimõttelised erinevused ja nii ei saa me koos eksisteerida,“ ütles Tsipras Meimarakisele. Tsiprase jaoks on Meimarakis Kreeka kriisi ajanud vana majandusliku ja poliitilise kliki kehastus. Tsipras lubas võimule tuua progressiivsete jõudude valitsuse, mis tähendaks koostööd parlamendi väiksemate parteidega.

Arvamusküsitlused näitavad, et Kreeka killustunud poliitmaastikul võib parlamenti pääseda praeguse seitsme partei asemel üheksa, mis teeb võimaliku koalitsiooni moodustamise seda keerulisemaks. Viiendik Kreeka valijatest ei ole aga veel otsustanud, keda valida või kas üldse valimistele minna. See on juba tänavu kolmas kord – jaanuaris olid parlamendivalimised, mis tõid võimule vasakradikaalse Syriza, juulis oli rahvaküsitlus, mis lükkas tagasi Kreeka abilaenu tingimused, ning nüüd valitakse uuesti parlamenti.

Leevendust ei lubatud

Läinud nädalavahetusel Luksemburgis kohtunud euroala rahandusministrid toonitasid, et abipaketi tingimustes Kreekal leevendust loota ei ole.

Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbbloem ütles kohtumise järel, et sõltumata sellest, kes valimised võidab, tuleb Kreekal valulised reformid ellu viia. Sama manitsus sisaldus Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ülevaatekõnes olukorrast liidus.

„Oluline on aru saada, et neid (kreeklasi – toim.) ei päästeta iga hinna eest,“ ütles Juncker Euroopa Parlamendis. „Ma tahan, et edaspidi kõik Kreeka valitsused abiprogrammist kinni peaks. Meil on tõsi taga. Kokkulepetust tuleb kinni pidada.“

Dijsselbloemi sõnul ei arutatud rahandusministrite kohtumisel seekord veel Kreekale uue võimaliku võlakergenduse andmist, millest sõltub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) osalemine Kreeka uues abipaketis. Võlateema on kavas üles võtta pärast esimest hinnangut Kreeka uue abiprogrammi tingimuste täitmisele, mis on kavas oktoobris. Ilma võlavähenduseta IMF kolmandas abipaketis kaasa ei löö.

Hetkel kuum