Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome peaminister: raske saab olema

    Soome peaminister Juha SipiläFoto: Epa

    Soome peaminister Juha Sipilä selgitas kolmapäeva õhtul erakorralises telepöördumises soomlastele riigi majanduse rasket seisu, rõhutades, et on viimane aeg olukorda muuta, sest muidu on peagi ees veel valusamad otsused.

    Sipilä kinnitas, et on valmis peaministrina selle vastutuse võtma. Mingeid uusi üllatavaid avanguid Sipilä kõne ei sisaldanud.
    Sipilä alustas tõdemusega, et Soome olukord on erakordselt raske. Sellest ka vajadus kõnetada rahvast sellisel ebatavalisel moel – telepöördumise vahendusel.
    Soome majanduskasv on aeglasem ja töötuse kasv kiirem kui teistes Euroopa Liidu riikides. Töö ja tootmine Soomes pole enam konkurentsivõimeline, riigi võlatase kasvab kiiremini kui teistes riikides, valitsuse kulud on suuremad kui tulud. Ning sellises seisus on Soome ajal, mil Euroopat on tabanud tohutu põgeniketulv. Soome oodatakse tänavu 15 000 – 30 000 pagulase saabumist.
    „See on ühiskonnale erakordne väljakutse,“ möönis Sipilä, kutsudes soomlasi üles leidma eneses siiski inimlikkust pagulaste vastuvõtmiseks hoolimata riigi raskest majanduslikust seisust.

    Soome peaminister Juha Sipilä tegi teleri vahendusel pöördumise Soome rahvale, mis on Soome tavades üsna erakordne. Päeva jooksul tekitas see meedias omajagu kahinat. Kritiseeriti, et pöördumine on ühepoolne ja vanamoodne, nagu president Urho Kaleva Kekkoneni aegadel, võimaldamata dialoogi.

    Reedel toimub Soomes töötajate suurstreik valitsuse kava vastu kehtestada seaduse jõuga tööandjate ja töövõtjate palgakõnelustele raamid, mis kindlustaks Soome tööjõukulude alanemise. Töövõtjad avaldavad meelt valitsuse diktaadi vastu.

    Peaminister Juha Sipilä ei ole aga ust sugugi kinni löönud, vaid lubanud kaaluda kõiki võimalikke alternatiivseid ettepanekuid Soome kulutaseme alandamiseks. Kolmapäeval kirjutaski Soome meedia juba, et ametiühingud panevad kokku oma ettepanekuid.

    Reedese streigi järel jätkame jõupingutusi, et olukorrale lahendus leida, ütles Soome ametiühingute keskliidu SAK juht Lauri Lyly Kauppalehtile. Lyly sõnul on ametiühingud valmis leppima pikaks ajaks väga madalate palgatõusudega, et parandada Soome konkurentsivõimet, kahjustamata samal ajal elanike ostujõudu ning põhjustamata massilist töötuse kasvu.

    Peaministri kõne põhiosa kulus aga majandusele. Ta rõhutas, et praegusel moel võlgu elamine ei saa Soomes enam jätkuda. Ei ole põhjatut rahakirstu, kust muudkui võtta. Ja arvet tänase heaolu eest ei saa jätta tulevaste põlvede maksta.
    Imerohtu ei ole
    Sipilä ei lubanud kiiret leevendust – rasked otsused ei lõpe nende nädalatega. Rasked saavad olema ka mitmed lähemad aastad, et Soome majandus uuesti kindlale alusele viia. 
    Ta selgitas, et valitsus kavandab selleks nii kokkuhoidu, struktuurseid muudatusi kui ka uuendusi tööturul, et taastada Soome konkurentsivõime võrdluses peamiste partnerite Saksamaa, Rootsi ja Taaniga. Ta lubas bürokraatia vähendamist ja suuri investeerimisprojekte, et majanduse „rattad uuesti käima saada“.
    Sipilä möönis, et kärped ja muudatused puudutavad paljusid valusalt. Kuid oluline on silmas pidada, et kui neid ei tehta praegu, tuleb paari aasta pärast käiku lasta veel valusamad abinõud.
    Ta tõi näiteks Iirimaa ja Portugali, kus kärped on olnud oluliselt sügavamad kui Soome praegu kaalub. Ning meenutas, et Soome on olnud Kreekale nõu andmas – nüüd on ise aeg seda nõu järgida. „Me ei taha, et teised siia määrama tulevad,“ ütles Sipilä.
    Sipilä nimetas ka Saksamaad, kutsudes eeskuju võtma Saksa tööandjate ja töövõtjate heast koostööst, et tööstust oma riigis hoida. „Sellist suhtumist vajame enam ka Soomes,“ ütles Sipilä.
    Rohkem isamaalisust
    Soome vajab, et riiki investeeriksid rohkem nii Soome enda kui ka välismaised ettevõtjad ja looksid töökohti. Soome ettevõtjatelt ootab riik veidi rohkem isamaalisust, ütles peaminister.
    Sipilä selgitas, kuidas valitsus üritas kaks korda tööturu osapooltega kokkulepet sõlmida, et Soome konkurentsivõimet tõsta, kuid sellest ei saanud asja. See oli põhjus, miks valitsus tuli läinud nädalal välja abinõude paketiga, mille vastu protestimiseks Soome palgasaajad reedel riigis suurstreigi korraldavad.
    Sipilä sõnul ei olnud Soomel rohkem aega oodata, et veel kolmandatki korda kokkulepet üritada. Küll aga on praegu veel paar päeva aega, et esitada paremaid ettepanekuid, enne kui Soome parlament valitsuse paketti arutama hakkab. Näiteks võib ületöö ja nädalavahetusel töötamise tasude vähendamise asemel kokku leppida tööaja pikendamises või puhkusetasude vähendamises, pakkus peaminister välja. „Eesmärkide osas aga tingida ei saa.“
    Temp või reaalne muutus
    Soome peaminister oli samas kriitiline nn sisemise devalveerimise mõiste osas, millest rahaliidu kriisiriikide puhul on palju räägitud. Sipilä sõnul on see „temp“, mitte aga püsiv uuendus ja muutumine, mida kavatseb üritada Soome.
    Sipilä kinnitas, et on peaministrina valmis vastutuse võtma, sest neid otsuseid tegemata jätta ta ei või. Praegu pole aeg muretseda „stiilipunktide“ pärast, ütles ta.
    Sipilä meenutas, et sitkuse ja sihikindlusega on Soome varemgi rasketest olukordadest välja tulnud. Nii tuleb teha seegi kord.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.