Eesti põllumees saab keskmisest kõrgemat toetust

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus selgitas, et maakasutuse efektiivsuse viib Eestis alla, et näiteks ümbes kümnendikku siinsest põllumajandusmaast kasutatakse euroheina niitmiseks ja selle alusel põllumajandustootjate toetuste kohta järeldusi teha on tema hinnangul eksitav.

"Vähemalt  25% põllumajandusmaast kasutame juba oma olemuselt kas väga ekstensiivselt või ei tooda me üldse seal midagi," selgitas ta. Samuti ei arvesta analüüs tema hinnangul seda, et Eesti kuulub mahepõllumajandusliku maa hulga poolest euroliidus tippude hulka.

Statistikaameti andmetel oli Eesti mullu mahepõllumajandusliku maa osakaaluga - 16% kasutatavast põllumajandusmaast ehk 156 000 hektarit - ELis Austria ja Rootsi järel kolmandal kohal. 

Arvestades suuri tootmismahtusid, saavad euroliidu suurimaid toetusi Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia. Statistikaameti analüütikud märgivad, et toetused mõjutavad lisaks põllumajandustootjate majanduslikule olukorrale ka nende võimet konkureerida hinnas teiste riikide põllumajandustootjatega - suuremate toetuste saajad võivad vajadusel oma toodangut ka odavamalt müüa ja ikkagi edukalt majandada.

Eelmisel aastal maksti Euroopa Liidus tootmis- ja tootetoetusi kokku 55,4 miljardit eurot, sellest 3,7 mld toote- ning 51,7 mld eurot tootmise toetusi. Kuigi toodanguga seotud toetuste osatähtsus on statistikaameti teatel aastatega oluliselt vähenenud, maksab enamik riike ka toodanguga otseselt seotud tootetoetusi, mis lisatakse põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toodangu väärtusele ja mis seega suurendavad ka lisandväärtust.

Investeeringutoetused põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toote- ega tootmistoetuste hulka ei kuulu. Mullu ulatus põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu ELis 90,4 miljardi euroni ehk märkimisväärse osa sellest moodustavadki toetused.

Eestis maksti möödunud aastal tootmistoetusi 168,2 ja tootetoetusi 3,9 miljonit eurot, mis on kokku 12% vähem kui aasta varem. Vähenemine andis oma panuse ka siinse sektori ettevõtjatulu vähenemisele - esialgsetel andmetel ulatus mullune tulu 195,9 miljoni euroni, mida on viiendiku võrra vähem kui aasta varem ning kolmandiku võrra vähem 2012. aastast.