Ettevõtjad seavad sammud laborisse

Kaheksa aastat tagasi rajas Liina Asu-Raag ettevõtte OÜ Loomulik, mis pakub maalriteenuseid ja valmistab lubi-, kaseiin-, rootsi- ja tõrvavärve.

Asu-Raag ei teinud saladust, et ettevõtte esimesed aastad möödusid suuresti katsetuste ja kooliraha maksmise tähe all. “Kõige parem onpraktika käigus testida, kuid selleks on vaja aega ja objekte,” märkis ta. “Võid küll toote välja mõelda, kuid kui sa saad seda vaid mõnel väikesel pinnal katsetada, siis see pole päris see.  Enda kogemusest ütlen, et esimesed viis tegutsemisaastat maksad kooli­raha,” rääkis ta.

Sellegipoolest on Asu-Raag testinud väljatöötatud värve Eesti Maaülikooli laboris – testiti värvide veeauru difusiooni ehk vee­auru liikumist läbi värvikihi. “Miks koorub näiteks õlivärv Eesti tingimustes maha? Sellepärast, et puidu niiskus ei saa läbi värvi­kihi väljuda, mistõttui värv koorub puidult maha,” tõi ta näite katse olulisusest.

Innovatsiooni- ja arendusosakud on ettevõtjate seas olnud aga sedavõrd populaarsed, et juba tänavu märtsis peatas EAS toetuste eelarve täitumise tõttu uute taotluste vastuvõtu ning uuesti peaksid meetmed avanema aasta teises pooles.

Kompetentsikeskus ulatas väiketootjatele abikäe

Möödunud aasta novembris rajas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus Eestis ainulaadse taimsel toorainel põhinevate teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse, mille eesmärk on pakkuda väikeettevõtjatele toote­arendustuge.

Keskuse osana jätkab tegutsemist ka Polli puuviljade ja marjade tootearenduskeskuse katseköök, kus on valminud kümnete Eesti väikeettevõtjate tooted. Kompetentsikeskuse juhataja Piia Pääso sõnul on ettevõtjate huvi kasvanud plahvatuslikult.“Tootearenduse katseköök on meil juba 2009. aastast, kuid selle käivitamine ja ettevõtjateni viimine võttis aega kolm aastat. Nüüd on ettevõtjate huvi selle võimaluse vastu väga suur,” märkis Pääso.

Möödunud aastal rajatud kompetentsikeskuses väga palju aktiivseid tootearendusprojekte Pääso sõnul töös veel pole, kuna tööks vajaminevad analüüsiseadmed jõuavad keskusesse septembris-oktoobris.

“Kuna meil polnud seni veel võimalust pakkuda tehnoloogiakatsete lisaks analüüse, pole me töösse võtnud väga palju tootearendusprojekte. Kuid ettevõtjate huvi selle võimaluse vastu on väga suur,” rääkis Pääso.

Tema sõnul võib viimasel aastal kompetentsikeskuse võimalusega tutvunud ettevõtjate arvu nimetada suisa tuhandetes. “Väikeettevõtjad on tulnud lausa piirkondade kaupa. Nad tulevad ja vaatavad meie võimalused üle ja lähevad siis koju mõtlema,” rääkis Pääso.

Üks takistav tegur on tema sõnul aga toote­arenduseprojektide rahastamine. Paljud ettevõtjad on Pollis rahastanud oma projekte EASi innovatsiooni- ja arendusosakutega, kuid paraku on juhataja hinnangul ettevõtjaid ehmatanud nende kasutamisel muutus, mille järgi on nüüd toetuse piirmäär 80 protsenti abikõlbulikest kuludest. “4000 euro suuruse taotluse korral tähendab see 1000 euro suurust omaosalust, mis mõnele väikeettevõtjale on suur raha,” ütles Pääso.

Polli katseköökides on valminud ja oma tee tarbijateni leidnud mahlad, mahlajoogid ja nektarid, keedised ning puuviljamaiused. Eriti populaarne on viimasel ajal mahlajääkide väärindamine, mil pressimisjäägid jahvatatakse marjajahuks või valmistakse neist näiteks toorsnäkke.

Katseköök on alternatiiv väiketootmisele

Polli kompetentsikeskuse juhataja Piia Pääso sõnul pole katseköök mitte ainult suurepärane võimalus tootearenduseks, vaid ka alternatiiv väiketootmisele. “Kui väiketootja alustab tootmisega, peab ta investeerima nii ehitusse kui ka seadmetesse ning rajama tunnustatud tootmiskoha. Kuid see on väga suur risk, sest võib-olla ostja ei soovigi turule toodavat toodet.”

Pollis saab Pääso sõnul teha piloottootesarju, katsetades turgu, et otsustada, kas tasub oma tootmisüksusesse üldse investeerida. “Mõni ettevõtja ongi näiteks meie kliendiks jäänud ja kui meil tootmisvõimalust jagub, oleme neile ka vastu tulnud. Üritame ettevõtjate jaoks leevendada alustamisega seotud raskusi, sest iga tootmise alustamine on keeruline, toidutootmine seda enam,” rääkis ta.

Nii näiteks valmib suur osa möödunud aasta Eesti parimaks piirkondlikuks ettevõtteks tunnistatud OÜ Loodusvägi toodangust Pollis.

Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)