Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad seavad sammud laborisse

    Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselaboratooriumi juhataja asetäitja Riho Päärsoo sõnul on nende poole pöördunud ettevõtjate arv viimasel ajal suurenenud. Foto: Raul Mee, Äripäev

    Et ettevõtte esimesed aastad ei mööduks katsetuste ja kooliraha maksmise tähe all, tasub enne uue toote turule toomist kasutada mõne labori abi, kus oleks võimalik proto­tüüpi enne turule jõudmist testida.

    Kaheksa aastat tagasi rajas Liina Asu-Raag ettevõtte OÜ Loomulik, mis pakub maalriteenuseid ja valmistab lubi-, kaseiin-, rootsi- ja tõrvavärve.
    Asu-Raag ei teinud saladust, et ettevõtte esimesed aastad möödusid suuresti katsetuste ja kooliraha maksmise tähe all. “Kõige parem onpraktika käigus testida, kuid selleks on vaja aega ja objekte,” märkis ta. “Võid küll toote välja mõelda, kuid kui sa saad seda vaid mõnel väikesel pinnal katsetada, siis see pole päris see.  Enda kogemusest ütlen, et esimesed viis tegutsemisaastat maksad kooli­raha,” rääkis ta.
    Sellegipoolest on Asu-Raag testinud väljatöötatud värve Eesti Maaülikooli laboris – testiti värvide veeauru difusiooni ehk vee­auru liikumist läbi värvikihi. “Miks koorub näiteks õlivärv Eesti tingimustes maha? Sellepärast, et puidu niiskus ei saa läbi värvi­kihi väljuda, mistõttui värv koorub puidult maha,” tõi ta näite katse olulisusest.
    Asu-Raag möönis samas, et katsed ei andnud midagi tema toodetele juurde, vaid pigem kinnitasid seda, mida ta juba ise teadis.
    OÜ Loomulik pole katseteks toetust taotlenud, kuid kuna looduslikud värvid on populaarsed, on üliõpilased ise ettevõtte poole pöördunud, et tema väljatöötatu põhjal näiteks lõputöö kirjutada. “Tegelikult valitseb teoreetikute ja praktikute vahel elupõline konflikt, kus praktikud ütlevad, miks ikka üleliia uurida ja jalgratast leiutada. Aga kui alustada valgelt lehelt, võib juhtuda, et keegi leiutab isegi kolmerattalise jalgratta,” rääkis Asu-Raag.Ettevõtjate huvi laborikatsete vastu kasvab
    Asu-Raagi sõnul on uusi tooteid kõige tulemuslikum testida praktikas, ent järjest enam ettevõtjaid pöördub laborite poole, kus enne turuletoomist testitakse läbi proto­tüübid.
    Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselaboratooriumi juhataja asetäitja Riho Päärsoo sõnul on nende labori poole pöördunud ettevõtjate arv viimastel aastatel järjest suurenenud, kuid siiski moodustavad labori töömahust suure osa vaid kuuele-seitsemele ettevõttele pakutavad teenused.
    Mehaanika ja metroloogia katselaboratooriumis tehakse mehaanilisi katsetusi – testitakse metalle, keevisõmblusi, plastmasse ning materjalide keemilist koostist. Päärsoo sõnul testivad nad peamiselt uusi tooteid või tooteprototüüpe, kuid ukselt ei saadeta tagasi ka ettevõtjad, kes on jäänud hätta näiteks materjalide ostmisel ja kellel aidatakse määrata materjalide marke.
    Päärsoo lisas, et paljud ettevõtjad on pöördunud nende poole ka EASi toel.EASi ettevõtluse ja ekspordikeskuse direktori Tea Danilovi sõnul on agentuuri pakutava innovatsiooni- ja arendusosaku kaudu ettevõtjatel olnud võimalus katta toodete testimise ja vastavushindamisega seotud kulusid.
    EAS on alates 2009. aastast väljastanud ettevõtetele üle 1500 innovatsiooni- ja arendusosaku, kuid kuna nende osakute abil on lubatud palju erinevaid tegevusi, ei ole peetud eraldi arvestust, kui palju neist on kasutatud testimiseks ja vastavushindamiseks.  Lõviosa EASi osalusega projektidest on toimunud Tallinna Tehnikaülikoolis (189), Tartu Ülikoolis (177) ja Eesti Kunstiakadeemias (120).
    Danilov lisas, et siinkohal peab meeles pidama, et Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool võivad pakkuda nii laboriteenust – ülikoolide katsekojad pakuvad Eesti kõige mitmekülgsemaid katsetusvõimalusi – kui ka mõnd muud teenust, nagu konsultatsioon või prototüüpimine.
    Innovatsiooni- ja arendusosakud on ettevõtjate seas olnud aga sedavõrd populaarsed, et juba tänavu märtsis peatas EAS toetuste eelarve täitumise tõttu uute taotluste vastuvõtu ning uuesti peaksid meetmed avanema aasta teises pooles.

    Laborkatseid tehakse:

    Eesti Maaülikooli laborid:taimebiokeemia laborbio- ja keskkonnakeemia laborPolli puuviljade ja marjade tootearenduskeskusPolli puukool 

    Tallinna Tehnikaülikool:mehaanika ja metroloogia katselaboratoorium

    Kompetentsikeskus ulatas väiketootjatele abikäe
    Möödunud aasta novembris rajas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus Eestis ainulaadse taimsel toorainel põhinevate teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse, mille eesmärk on pakkuda väikeettevõtjatele toote­arendustuge.
    Keskuse osana jätkab tegutsemist ka Polli puuviljade ja marjade tootearenduskeskuse katseköök, kus on valminud kümnete Eesti väikeettevõtjate tooted. Kompetentsikeskuse juhataja Piia Pääso sõnul on ettevõtjate huvi kasvanud plahvatuslikult.“Tootearenduse katseköök on meil juba 2009. aastast, kuid selle käivitamine ja ettevõtjateni viimine võttis aega kolm aastat. Nüüd on ettevõtjate huvi selle võimaluse vastu väga suur,” märkis Pääso.
    Möödunud aastal rajatud kompetentsikeskuses väga palju aktiivseid tootearendusprojekte Pääso sõnul töös veel pole, kuna tööks vajaminevad analüüsiseadmed jõuavad keskusesse septembris-oktoobris.
    “Kuna meil polnud seni veel võimalust pakkuda tehnoloogiakatsete lisaks analüüse, pole me töösse võtnud väga palju tootearendusprojekte. Kuid ettevõtjate huvi selle võimaluse vastu on väga suur,” rääkis Pääso.
    Tema sõnul võib viimasel aastal kompetentsikeskuse võimalusega tutvunud ettevõtjate arvu nimetada suisa tuhandetes. “Väikeettevõtjad on tulnud lausa piirkondade kaupa. Nad tulevad ja vaatavad meie võimalused üle ja lähevad siis koju mõtlema,” rääkis Pääso.

    Turu-uuring annab vihje, kas minna turule

    AS Müügimeistrid juhataja Tarmo Laus

    Üldjuhul on ettevõtjad enne uue tootega turule tulekut korraldanud ka suurema või väiksema turu-uuringu, kuid aktiivse müügi korral kasutakse toote testimiseks turul ka proovimüüki.Pakume klientidele proovimüügi teenust, mille abil enne müügikampaania algust testitakse, kuidas turg toote vastu võtab.

    Telefoni teel on mõtet proovimüüki teha ainult siis, kui toodet on plaanis turustada ka edasipidi aktiivselt ehk telefoni teel. Passiivmüügile ei saa aktiivse proovimüügi tulemusi üle kanda. Telefoni teel pole mõtet müüa toodet, mis läheb hiljem kauplusesse, sest need kanalid töötavad erineval moel

    Enamik meie pikaajalisi partnereid kasutab proovimüügi teenust, kuna enne ei minda turule, kui toode on testitud. Proovimüük ei erine tavalisest telefonimüügist millegi poolest ja see on ka taotluslik, et saada usaldusväärset statistikat, mis hiljem paika peaks.

    On olnud ka juhtumeid, kus proovimüük näitas, et tootega pole mõtet turule tulla. Seda pole siiski tihti juhtunud, sest ka enne proovimüüki mõeldakse müügistrateegia põhjalikult läbi ja juba siis selgub, kas toode on turul edukas või mitte.

    Üks takistav tegur on tema sõnul aga toote­arenduseprojektide rahastamine. Paljud ettevõtjad on Pollis rahastanud oma projekte EASi innovatsiooni- ja arendusosakutega, kuid paraku on juhataja hinnangul ettevõtjaid ehmatanud nende kasutamisel muutus, mille järgi on nüüd toetuse piirmäär 80 protsenti abikõlbulikest kuludest. “4000 euro suuruse taotluse korral tähendab see 1000 euro suurust omaosalust, mis mõnele väikeettevõtjale on suur raha,” ütles Pääso.
    Polli katseköökides on valminud ja oma tee tarbijateni leidnud mahlad, mahlajoogid ja nektarid, keedised ning puuviljamaiused. Eriti populaarne on viimasel ajal mahlajääkide väärindamine, mil pressimisjäägid jahvatatakse marjajahuks või valmistakse neist näiteks toorsnäkke.
    Katseköök on alternatiiv väiketootmisele
    Polli kompetentsikeskuse juhataja Piia Pääso sõnul pole katseköök mitte ainult suurepärane võimalus tootearenduseks, vaid ka alternatiiv väiketootmisele. “Kui väiketootja alustab tootmisega, peab ta investeerima nii ehitusse kui ka seadmetesse ning rajama tunnustatud tootmiskoha. Kuid see on väga suur risk, sest võib-olla ostja ei soovigi turule toodavat toodet.”
    Pollis saab Pääso sõnul teha piloottootesarju, katsetades turgu, et otsustada, kas tasub oma tootmisüksusesse üldse investeerida. “Mõni ettevõtja ongi näiteks meie kliendiks jäänud ja kui meil tootmisvõimalust jagub, oleme neile ka vastu tulnud. Üritame ettevõtjate jaoks leevendada alustamisega seotud raskusi, sest iga tootmise alustamine on keeruline, toidutootmine seda enam,” rääkis ta.
    Nii näiteks valmib suur osa möödunud aasta Eesti parimaks piirkondlikuks ettevõtteks tunnistatud OÜ Loodusvägi toodangust Pollis.
    Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.