- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlane teeb aastas keskmiselt 188 kaardimakset
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialisti Teet Puusepa sõnul kasutatakse Eestis välja antud pangakaarte järjest rohkem: kolmandas kvartalis tehti keskmiselt 740 000 kaardimakset päevas kogusummas 12,6 miljonit eurot.
Kaardimaksete arv on 2014. aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 6,5% ja käive 8%, teatas Eesti Pank. Pangakaartide laialdast kasutamist Eestis soosib Puusepa sõnul see, et kaupmehed pakuvad üha enam võimalusi tasuda ostude eest kaardimaksega. 2015. aasta septembri lõpus oli Eestis 30 424 kaardimaksekohta, 2100 võrra rohkem kui aasta varem.
Kaardimaksete arv inimese kohta on Eestis suur, kuid makse keskmine summa väike. Eesti paistab kaardimaksete rohkusega silma ka teiste Euroopa riikidega võrreldes. 2014. aasta andmetel tehti Euroopas ühe inimese kohta aastas kõige enam kaardimakseid Taanis (269), Rootsis (270), Soomes (244) ja Eestis (188). Kaardimakse keskmine suurus oli Eestis Euroopa väikseim, 17 eurot. See näitab, et Eestis eelistatakse pangakaardiga tasumist ka väikeste ostude puhul. Keskmine kaardimakse summa oli suurim Saksamaal (77 eurot) ja Luksemburgis (72 eurot).
Pangaautomaadis tehtavate sularahatehingute summa kolmandas kvartalis kasvas: pangaautomaadist võeti sularaha välja keskmiselt 111 000 korda päevas (kogusummas 11,2 miljonit eurot) ning keskmine välja võetav summa oli 101 eurot. Sularaha maksti sisse keskmiselt 14 900 korda päevas (kogusummas 5,9 miljonit eurot) ning keskmine summa oli 396 eurot. Nii sisse makstud kui ka välja võetud sularaha summa oli ligikaudu 4% suurem kui aasta varem.
Eestis oli septembri lõpus 810 pangaautomaati. 97% pangaautomaatidest on pankade vahel ristkasutuses, kuid seda vaid sularaha väljavõtmiseks. Viimase kuue aastaga on pangaautomaatide arv vähenenud 207 võrra. Selliste pangaautomaatide hulk, mille kaudu saab teha vaid sularahatehinguid, on aga suurenenud. Ainuüksi kolmandas kvartalis lisandus 31 automaati, mille abil saab maksta sularaha kontole: septembri lõpus oli selliseid automaate 169.Eestis oli 2014. aasta lõpus miljoni elaniku kohta 642 pangautomaati, umbes sama palju kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Euroopa Liidus on miljoni elaniku kohta kõige enam pangaautomaate Prantsusmaal (1736) ja Portugalis (1516). Kõige vähem pangaautomaate on Rootsis (333) ja Soomes (405). Viimastel aastatel on enamikus riikides pangaautomaatide arv vähenenud.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele