Sirje Rank • 18. november 2015 kell 9:15

Suhete paranemine võib lõpetada Venemaa-vastased sanktsioonid

Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Barack Obama G20 kohtumisel  Foto: Scanpix/Reuters

Kui Venemaa president Vladimir Putin leiab võitluses terroristide vastu USA ja Euroopa Liiduga ühisosa, võib see kaasa aidata Venemaa vastu kehtestatuid sanktsioonide lõpetamisele, nentis reitinguagentuur S&P.

Venemaa ja riigi endised külma sõja aegsed vastased näivad Pariisi veresauna ning lennukatastroofi järel Egiptuses liikuvat suurema koostöö suunas, ütles S&P reitingute direktor Moritz Kraemer intervjuus agentuurile Bloomberg. Selline koostöö võib avaldada positiivset mõju ka Venemaa riigireitingule, ütles ta.

Neid märke on järjest enam, et Venemaa vastasseis USA ja selle liitlastega hakkab järele andma. Nädalavahetusel vestles Venemaa president Vladimir Putin Türgis G20 riikide kohtumisel enam kui pool tundi USA presidendi Barack Obamaga. Prantsusmaa president Francois Hollande, kes sõidab tuleval nädalal visiidile nii Moskvasse kui Washingtoni, kutsus mõlemaid riike oma jõude ühendama, et ühiselt ISISe vastu võitlusesse asuda. Putin andis Vahemerel asuvatele Vene sõjalavadele korralduse Prantsusmaa sõjalaevadega Süüria kriisis koostööd teha.

„See, et Venemaa ja lääneriigid jälle omavahel räägivad, on hea,“ ütles Kraemer. „See võib kaasa tuua parema koostöö ja parem koostöö võib viia sanktsioonide ümber vaatamisele. Me näeme olukorda, kus ühiste huvide kattumist on rohkem. Enne kui suhted paraneda saavad, tuleb hakata omavahel rääkima. Me võime olla sellesse punkti naasmas.“

Nii agentuur S&P kui Moody’s jätsid Venemaa tänavu ilma investeerimisjärgu reitingust. Põhjuseks nafta hinna järsk langus ja Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide mõju. Reitingu väljavaade on negatiivne - selle üheks põhjuseks on Venemaa reservide arvatust kiirem „sulamine“.

Ida-Euroopa hoiatab

Ida-Euroopa riigid on võimalikust Venemaa-vastaste sanktsioonide leevenemisest juba murelikud ja rõhutavad, et EL ei või Ukraina ja Süüria teemat kokku panna.

„Mis tahes suhete paranemine USA, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel Pariisi terroritegude valguses ei tohiks olla argument sanktsioonide tühistamiseks või leevendamiseks,“ ütles Poola esmaspäeval võimu üle andnud endise valitsuse asevälisminister Rafal Trzaskowski. „Mõned riigid kasutavad Venemaa sekkumist Süürias, et leevendamist õigustada, kuid Euroopa Liit kaotab oma usaldusväärsuse, kui ta seda teed läheb.“

Poola värskelt ametisse asunud valitsus on lubanud Venemaa suhtes veelgi karmimat hoiakut. Peaminister Beata Szydlo on Venemaad otsesõnu vaenlaseks nimetanud. Ka Balti riigid on kindlalt seisukohal, et kuni tingimused pole täidetud, peavad sanktsioonid jõusse jääma.

„Mingit kauplemist tingimuste täitmise üle ei saa olla - koostöö mujal ei tähenda Euroopa jaoks järeleandmisi naabruses,“ ütles Eesti peaminister Taavi Rõivas eile riigikogus peetud kõnes.

Prantsusmaa ametnikud ütlesid agentuurile Bloomberg, et Prantsusmaa ei plaani kõnelustel Venemaaga puudutada sanktsioonide teemat. Nende sõnul mõistavad ka Venemaa ametnikud, et sanktsioonide teema ei ole seotud koostööga Süürias.

Piisab ühest vastuhäälest

Mis saab Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest Krimmi annekteerimise ja sõjategevuse eest Ukrainas, seda arutab Euroopa Liit tuleva aasta jaanuari lõpus. Sanktsioonide jätkamiseks on vaja kõigi riikide toetust – nii piisab ka ühest vastuhäälest.

Ehkki tulistamisi Ukraina vägede ja separatistide vahel on sel kuul rohkem ette tulnud, tegi Putin esmaspäeval pingeid maandava žesti, pakkudes Kiievile soodsamaid tingimusi Venemaale võlgu oldava 3 miljardi dollari tagasi maksmiseks. Siiani oli Venemaa jäigalt Ukraina võla restruktureerimisest keeldunud, ähvardades pöörduda Londoni kohtusse.

Enne Pariisi terrorirünnakuid käisid Brüsselis arutelud sanktsioonide võimaliku pikendamise üle veel kuue kuu võrra. Teema on päevakorral detsembris toimuval rahandusministrite kohtumisel ja valitsusjuhtide Ülemkogul.

„Venemaa provotseeritud kriis Ukrainas ei saa agendast kaduda,“ ütles esmaspäeval Leedu välisminister Linas Linkevicius. „Venemaa ei ole veel näidanud, et ta on partner.“

Investorid on märganud ja ärganud

Võimalik pingete leevenemine Venemaa ja lääneriikide vahel ärgitab investoreid Venemaad uue pilguga vaatama ja võimalikke investeerimiskohti otsima. Näiteks ostis Swedbanki Robur Venemaa riigifirmade aktsiaid. Venemaa börs oli G20 kohtumise järel jõudsas tõusus ning võlakirjade hinnad kerkisid.

„Venemaad ei vaadata enam kurjategijana nagu aasta tagasi,“ ütles Bloombergile Roburi üks portfellihalduritest Elena Loven. „Venemaa varadesse sisse rehkendatud poliitiline risk on kahanemas. Välismaalased, kes olid Vene varadest välja läinud, ostavad nüüd paaniliselt suuremate börsifirmade aktsiaid.“

„Mulle hakkab üha enam meeldima mõte panna jälle veidi raha Venemaale,“ ütles NN Investment Partnersi arenevate turgude strateeg Maarten-Jan Bakkum. „Tõenäosus on kasvanud, et pragmaatilistel põhjustel võivad Putini suhted lääneriikidega paraneda, ja me peaksime nägema selle kajastumist ka varade hindades.“

„Turul arvatakse, et kui Venemaa ja lääneriigid Ukraina osas kokku lepivad ja Süürias seljad kokku panevad, siis võib see kaasa tuua sanktsioonide tühistamise või leevenemise,“ ütles Kapital Asset Management LLC rahajuht Vadim Bit-Avragim. „Kuna Venemaa majanduse seis on üsna nõrk ja nafta hind langeb, on Putin aru saanud, et praegu on parim pingeid maha võtta ja suhteid lääneriikidega parandada.“

Hetkel kuum