Uudised
Kaisa Gabral
4. detsember 2015 kell 9:45

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Araabia kütus murrab Eestisse

Araabia nafta siseneb Euroopasse Foto: Scanpix/ Reuters

Venemaa ja Saudi Araabia peavad kütuselahingut ning sihikule on võetud Ida-Euroopa. Saudide nafta siseneb jõuliselt venelaste mängumaale, puutumata pole jäänud ka Eesti.

Venemaa ja Saudi Araabia peavad lahingut Ida-Euroopa kütuseturu nimel, kirjutas The Wall Street Journal.

Viimastel kuudel on Vene naftafirmad ja Saudi Araabia müüjad agressiivselt teinud Euroopas hinnadumpingut. Saudi Araabia sihikul on praegu sellised riigid nagu Rootsi ja Poola, mis on olnud Venemaa jaoks pikka aega dominantsed turud.

Selline võistlus Euroopas on kustutanud kõik lootused, et Venemaa võtab osa OPECi kogunemisest Viinis.

Saudide huvi Euroopa vastu sai selgeks tänavu novembris, kui nad asusid varustama Rootsi ketti Preem AB, mis on suurim Rootsi edasimüüja. Rootsi edasimüüja omanikuks on Saudi ärimees, kes on varasemalt olnud pikaaegne Vene nafta ostja.

PKN Orlen ostab ka saudide naftat

Lisaks on saudid Wall Street Journali teatel müünud naftat ka Poola edasimüüjatele PKN Orlen SAe ja Grupa Lotos SA, kes müüvad nende naftast töödeldud kütust Ida-Euroopa piirkonnas, kus varem on domineerinud rohkem venelased. Saudidel on sihikul ka Gdansk, et Ida-Euroopa turgu oleks parem naftaga varustada. PKN Orlen on üks suuremaid kütuse edasimüüjaid ka Eesti turul.

PKN Orlen kinnitas Äripäevale, et novembris saabus Gdanski sadama kaudu Poolas asuvasse Plocki rafineerimistehasesse 100 000 tonni Arabian Light tüüpi toornaftat. Lisaks ootab ettevõte samas koguses saadetist ka detsembris. Nafta tarnimine Lähis-Ida piirkondadest on osa PKN Orleni laiemast strateegiast, mille eesmärk on mitmekesistada toorme tarneallikaid. See tähendab tarneid ka uutest allikatest, paremate tarnevõimaluste otsimist ning tööd selle nimel, et ettevõte saaks laiendada tootmist Poolas ja teistes riikides.

Orlen Eesti juhatuse esimees Siret Liivamägi ütles, et Orlen varustab rohkem kui 60% Eesti kütuseturust ning Eestis müüdav kütus tuleb otse PKN Orleni Leedu rafineerimistehasest. „Kuna Eestis müüdav kütus tuleb Leedust, mitte Plocki tehasest Poolas, siis ma ei saa kinnitada, et Eestisse oleks Araabia toorainest toodetu jõudnud,“ vastas Liivamäg küsimusele, kas ka Eestis on juba müüdud Araabia naftast tehtud kütust.

Eestis on Araabia kütust müüdud juba 20 aastat

Eesti Õliühingu juhi Toomas Saks ütles, et tema Orleni tegemisi kommenteerida ei saa, aga selles pole mingit uudist, et araabia kütust Eestis müüakse. „Araabia kütust on meil siin müüdud juba 20 aastat. Neste ostab vahetevahel partiisid Araabiast ja ka Mažeikiai tehas – see on normaalne maailmakaubandus. Ükskõik kust seda toornaftat siis sisse ostetakse, seda ostetakse mitmelt poolt,“ märkis Saks.

Tema sõnul ei tule Eestisse Venemaalt kütust sisse enam päris ammu. „Ka Neste tehas ei ripu enam Venemaa otsas, Orlen ammugi mitte,“ rääkis Saks.

Eesti ostab tema sõnul kütust sisse peamiselt kahest tehasest – Soomest ja Leedust. „Ma isegi ei oska peast öelda, kust nende tehased toornaftat sisse osatavad, kuid ilmselt need kohad muutuvad väga tihti, sest toornafta on vabalt konverteeritav toode,“ märkis Saks.

Saksa sõnul eelistab osa tehaseid kindlaid naftapakkujaid, kuid enamik on tänapäeval pigem paindlikumad. „Parim näide on Soome Neste Porvoo tehas, mis ehitati kunagi Vene toornafta peale, kuid probleemide tekkides on ka nemad end ammu sättinud ringi sellele, et osta sisse kust iganes vaid,“ rääkis Saks.

Suurte naftalahing jätkub

Saksa sõnul on Araabia ja Venemaa kogu aeg naftaturul konkureerinud ja ilmselt jäävadki seda tegema. „Kuid meie Eestis turgu ei mõjuta, meil ümbertöötlemistehast pole ja toornafta huvitab meid vähe. Ostame Eestisse sisse juba valmis tooteid – bensiin, diisel, kütteõli ja need peavad vastama Euroopa standardile,“ seletas Saks.

Ta lisas, et kuigi keegi teda ei usu, siis Venemaalt tõesti ei tooda kütust alates 2007. aastast Eestisse. „Venemaalt on blokaad meil aastast 2007 – alates aprillirahutustest ei tule Venemaalt tilkagi mootorkütuseid Eestisse. Seda paljud ei usu ja see tundub naljakas, ikkagi kaheksa aastat möödas ju,“ selgitab Saks.

Kolmas töötlemistehas, kust Eestisse kütuseid sisse osteti, olekski Venemaal asuv tehas, kuid praegu ei tule sealt midagi. Ka ei saa Saksa sõnul öelda, et Eestisse jõuaks Soome kaudu Vene kütus. „Me ei tarbi Vene oma, me tarbime Soome kütust ja see kõik miksitakse seal ära. Täna tuleb pool päeva Vene kütust, siis tuleb Araabia kütust ja siis kolmanda koha kütust – kütus ongi kütus!“ lausus Saks.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.