Pankade päästefond saab ajutise rahastuse

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid täna kokku, kuidas tagatakse vahendid pankade aitamiseks loodavasse ühisfondi, mis pankade sissemaksetest alles koguneb.

Sirje Rankvälisuudiste toimetaja

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble
Foto: Scanpix/Reuters

Otsustati, et iga pangandusliitu kuuluv riik avab krediidiliini, mille maht vastab riigi tinglikule osale ühtses kriisilahendusfondis, mis käivitub 1. jaanuarist. Eesti puhul on summa suurus 22 miljonit eurot.

Tegemist on teise sambaga loodavas pangandusliidus, mille eesmärk on viia eelkõige euroala riikide pankade reguleerimine ja saneerimine vastavusse ühisturuga ning lõpetada olukord, kus pankade probleemid võivad üle kasvada riikide maksevõime probleemideks ja vastupidi. Pankade ühtne järelevalve käivitus juba 2014. a sügisest.

Üleminekuaeg ühtses kriisihalduses kestab 2023. aastani – selle aja jooksul avavad pangandusliidus osalevad riigid krediidiliini puhuks, kui tekib vajadus ühtne kriisilahendusfond käiku lasta, kuid fondi kogunenud summad ei ole veel piisavad ja muud kriisilahendusfondi kaasatavad vahendid ei ole piisavad kriisilahenduseks. Riigi kohustus väheneb sedamööda, kuidas ühisfond (kogumahus 55 miljardit eurot) finantsasutuste maksetest täitub ning riigi krediidiliini saab kasutada ainult selle riigi pankade kriisilahenduseks.

Täna arutasid ministrid ka pangandusliidu kolmanda samba püsti saamist. See on ühtne hoiusekindlustus, mis tagab, et euro Saksamaa pangas on sama kindel kui euro Eesti või Kreeka pangas.

Endiselt on ühtsele hoiusekindlustusele praegu kavandataval kujul vastu Saksamaa, mis väidab, et selleks ei ole kindlat juriidilist baasi. Ning teisalt – enne tuleb vähendada pangandussüsteemi riske ja alles siis saab hakata vastutust jagama. Vastutuse jagamine kipub mõjuma nii, et stiimul tegeleda riskide vähendamisega kaob, kordas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble täna juba varem esitatud vastuargumenti. „Küsimus on asjade õiges järjekorras,“ ütles Schäuble.

Schäuble tõstis eriti esile riigivõlakirjade suurt osakaalu pankade bilansis. See on ohukoht.

Kreeka minister Euklides Tsakalotos aga hoiatas, et pangandusliidu kolmanda samba paika saamisega tuleks edasi liikuda palju kiiremini. Sest järgmine kriis ei jää tulemata.

Astudes korraks rahandusministri rollist välja ja kõneldes majanduseksperdi positsioonist, ütles Tsakalotos, et praegusel kujul tal kavandamisel olevasse kindlustusse usku ei ole. See võib toimida kohaliku panga probleemide korral, kuid kui euroala tabab jälle süsteemne kriis, siis uus süsteem vastu ei pea. Tema sõnul vajaks pangandusliit ka neljandat sammast, mis reguleeriks karmimalt panku ja hoiaks nii paremini ära ka ülemäärase laenu andmise.

Pankade päästefond saab ajutise rahastuse

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised