Palgasaajate arv väheneb

Maksuameti andmetele tuginedes on palgasaajaid aastalõpu seisuga 8000 võrra vähem. Eesti Pank, rahandusministeerium ja maksuamet selles aga ohtlikku mõju riigieelarve tuludele veel ei näe, põhjendades olukorda erineva statistikaga.

Eesti Panga analüütik Orsolya Soosaar märkis, et kuigi deklareeritud palgatulu saajate arv oli möödunud aasta 11 kuu keskmisest 1,2 protsenti kõrgem, hakkas tulu saajate arv vähenema juba teises kvartalis. Ta viitas, et 2014. aastal käivitunud töötajate register tõstis palgasaajate arvu hüppeliselt. Poole aastaga tekkis juurde rohkem kui 12 000 palgasaajat, kuid nüüdseks on palgasaajate arv langusesse pöördunud.

„Tihti järgneb uuendustele kohanemine ning võib-olla saab deklareeritud palgatulu saajate arvu vähenemisest osa panna deklareerimisest loobujate arvele. Kindlaid andmeid meil selle kohta paraku ei ole,“ nentis Soosaar. Ka maksuameti teabeosakonna talitusejuhataja Piia Viks-Binsoli põhjendas palgasaajate arvu tõusu 2014. aastal töötamise registriga.

Suurim kaotus ehituses

Palgasaajate suurim mullune langus toimus maksuameti andmeil ehituses, finants- ja kindlustusvaldkonnas, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Viks-Binsoli sõnul on palgasaajate arv eelkõige langenud ehitussektoris, kus ehitusmahtude vähenemise tõttu oli palgasaajaid 2015. aasta novembris 2200 isiku võrra vähem kui 2014. aasta novembris.

Nordeconi juhatuse liige Jaano Vink nentis, et iive on ehitusturul tõesti negatiivne, sest tööd on viimaste aastate jooksul vähemaks jäänud. Seda suuresti eurorahade kadumise tõttu, mis on ka investorid tagasihoidlikumaks muutnud.

„Kui kodus on tööd vähe, siis ollakse nõus liikuma ka väljapoole. Mingil kujul mõjutavad lähivälisturud, seal on võimalik rakendust leida ja seda ka tehakse,“ rääkis Vink. Ta lisas, et kui töötajat otsima hakata, on CV saatjaid palju, ent sõkalde seast teri leida on pigem keeruline. „Järjest tähtsamaks muutuvad kvalifikatsioon, oskused ja kogemused, mitte lihtsalt hea tahe midagi teha. Sellist kvaliteetset korralikku tööjõudu tõesti on järjest keerukam leida,“ nentis ta.

Teiseks on tema sõnul Eestis ehitusturul suur konkurents, tegutsevaid ettevõtteid on palju ning tegutsevad ehitusfirmad enamasti väikesed. Ta rääkis, et palju on ettevõtteid, kus töötajaid on alla kümne, ning see killustab turu paljude ettevõtete vahel ära ja tekitab konkurentsi tööjõu pärast.

Nordeconis on Vinki sõnul siiski töötajate arv üsna stabiilsena püsinud, ent trend näitab temagi sõnul töötajate arvu vähenemist. „Ehitusettevõtted nagu kõik teised vaatavad oma efektiivsusnäitajaid ja püüavad vähema hulga töötajatega teha rohkem tööd. Kui on võimalik töötajate arvu vähendada, siis seda tehakse. Teisalt need töötajad, kes jäävad, neil tuleb hüvesid, palka ja kõike muud võib olla tõsta, et nemad rohkem pingutaksid,“ selgitas Vink.

Majutajad kardavad maksutõusu

Tallinn Hotels tegevjuht Ain Käpp märkis, et firma opereerib Tallinnas kolme hotelliga: Savoy Boutique Hotell, Hotell Palace, Hotell Bern. Töötajate registri käivitamine firma töötajate arvu ei muutnud. Kuigi rahandusministeeriumi statistika näitab valdkonnas töötajate arvu langust, Käpp seda kinnitada siiski ei julge. „Jah, pidevalt otsitakse lisaefektiivsust, vähendatakse läbi IT taustatöid, reageeritakse Vene ja Soome turu langusele, kuid see ei tohiks olla märkimisväärne mõju,“ kommenteeris ta.

Tööjõu leidmine ja hoidmine on ka tema sõnul muidugi keerukas. „Ilma heade kolleegideta muutub hotell nädalaga suvaliseks ehitiseks, kuhu keegi tulla ei taha,“ nentis Käpp. Enim kardavad aga majutusasutused 2017. jaanuaris kasvavat majutusteenuse käibemaksu. Käpa hinnangul mõjutab see negatiivselt töötajate arvu sektoris, eriti väljaspool suurlinnasid.

Nordic Hotels OÜ juhatuse esimees Felks Mägus märkis, et olukord ei ole täna keerulisem kui eile. „Headest töötajatest on alati puudus. Ja ma ei usu, et muutub oluliselt keerulisemaks. Väga palju oleneb tööandjast,“ kommenteeris ta.

ERGO personali- ja haldusosakonna juht Evelin Roasto sõnul on kindlustussektoris töötajate arvu vähenemine eelkõige seotud e-teenuste laialdasema kasutamisega ning töö efektiivsemaks muutumisega.  Heade töötajate leidmine ei ole tema sõnul täna ühelegi tööandjale lihtne ülesanne. „Kuigi kliendiharjumused on e-teenuste kasutuselevõtuga ajas muutunud, oleme veendunud, et näost-näkku nõustamist vajavad meie kliendid ka edaspidi ning vahetu suhtlemise vajadus kindlustusärist ei kao. Üle-eestiline kontorivõrk on kindlasti väärtus, mida meie kliendid hindavad ja millele ERGO panustab,“ lisas Roasto.

Palk kasvab, töötajaid väheneb

Soosaar nentis, et kuigi laiemas vaates on keskmine palk võrreldes tööjõu tootlikkusega kasvanud viimaste aastate jooksul kiiresti, siis samas väheneb tööealine elanikkond. Seda on arvestatud ka Eesti Panga detsembriprognoosis, mille põhjal hõive kasv aeglustub 2016. ja 2017. aastal.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul tuleb eelmise aasta hõive statistikaga olla ülimalt ettevaatlik, eriti selles aspektis, mis tugineb tööjõu-uuringule. „Statistikaameti 2015. aasta kolmanda kvartali kohta avalikustatud andmeid ei kinnita muud allikad - maksuamet, töötukassa, statistikaameti palgauuring - mis ei näita hõive kasvu ega töötuse edasist langust,“ märkis Lõhmuste.

Tema sõnul mõjutas palgasaajate arvu töötamise registri toimima hakkamine 2014. aasta teisest poolaastast. Eelmise aasta teisel poolaastal pöördus hõive väikesesse langusesse, mis on kooskõlas majanduskasvu aeglustumisega ehk investeeringute ja ekspordi kahanemisega ning juba mitmendat aastat kahaneva tööealise elanikkonnaga.

Maksuameti andmeil on töötamise registreerimise kontrollide käigus jätkunud trend, kus registreerimata töötajate osakaal langeb. Alates 2014. a kolmandast kvartalist on kontrollide käigus tuvastatud registreerimata isikute osakaal langenud 10 protsendilt 2015. a neljandaks kvartaliks 5,9 protsendini.

Palgasaajate vähenemisel ei saa ka põhjuseks pidada väljarände hoogustumist, sest rändesaldo miinus on kaks aastat vähenenud.

Soosaar rõhutas, et maksu- ja tolliameti andmetest vaatab ta peamiselt palgaväljamakse saanute arvu kuus. 12 kuu jooksul palgaväljamakse saanute koguarv erineb kuisest näitajast, sest paljud inimesed ei saa palgaväljamakset igakuiselt. Näiteks hooajatööde, korralise puhkuse või siis lühiajalise töötamise tõttu, seega ei osanud Soosaar hinnata detsembrikuu mõju.