Virge Haavasalu • 18 jaanuar 2016

Viktor Levada poeg sai kahtlustuse kriminaalasjas

Filipp Levada (Loorent OÜ juht ja omanik, Catmet AS tegelik omanik).  Foto: Andras Kralla

Kunagise metalliärimehe Viktor Levada poega Filipp Levadat kahtlustatakse pankrotistunud metalliettevõtte Catmet maksevõime olulises vähendamises ja usalduse kuritarvitamises.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo pidas mullu 15. detsembril kriminaalasjas kahtlustatavatena kinni kaks inimest. Äripäevale teadaolevalt on need ASi Catmet endine juhatuse liige Dinis Fomin ja nõukogu liige Filipp Levada. Politsei kuulas nad üle ja pärast esialgseid uurimistoiminguid nad vabastati.

„Neile esitati kahtlustus võlgnikust ettevõtte maksevõime olulises vähendamises ja usalduse kuritarvitamises, mille tagajärjel vähenes ettevõtte vara vähemalt 1,8 miljoni euro võrra,“ ütles menetlust juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg.

Toimiv ettevõte lasti pankrotti

Eelmise aasta sügisel kirjutas Äripäev, kuidas tüllipööramine metalliärimees Viktor Levadaga tõi tema poja Filippi parimale sõbrale Vladislav Stradomskile kaasa formaalselt talle kuuluva metalliettevõtte Catmet pankroti, ärikeelu ja hiigelvõla.

Catmeti lugu

27.08.2010 asutati Catmet OÜ. Põhitegevus oli metalltoodete tootmine ja metalli töötlemine. Kõige olulisema osa ettevõtte varast moodustasid metallitöötlemise pingid ja muud seadmed.

2011. a oli ettevõttel 45 töötajat ning bilansiline õiguste ja kohustuste kogumaht 2,2 miljonit eurot, millest 707 157 eurot moodustas omakapital. Käive oli 6,2 miljonit ja kasum veidi üle 700 000 euro.

2012. a oli ettevõttes 53 töötajat ning bilansiline õiguste ja kohustuste kogumaht 2,4 miljonit eurot, millest 948 499 eurot moodustas omakapital. Käive oli 5,5 miljonit ja kasum veidi üle 240 000 euro.

18.09.2013 kujundati osaühing ümber aktsiaseltsiks.

24.10.2013 seisuga oli Catmeti endine juhatus tühjendanud Catmeti pangakontod Swedbankis ja Krediidipangas ning need sulgenud.

Ettevõtte müügi eel oli võlgniku bilansiline õiguste ja kohustuste kogumaht umbes 3 miljonit eurot. 

24.10.2013 võõrandati Catmet ASi ja Loorent OÜ vahel sõlmitud ettevõtte müügilepingu alusel ettevõte tervikuna, v.a 1,2 miljonit eurot võlakohustusi. Loorent OÜ tasus üksnes 350 000 eurot. 

Loorent OÜ võttis ettevõtte omandamise tulemusel kogu ettevõtte varad üle ning tegutseb ettevõttega edukalt siiani.

Allikad: menetlusdokumendid, Henrik Kirsimäe

Emotsioonidest kantud konfliktis väitsid toona Filipp Levada ja Autorollo kohtuasjas kriminaalsüüdistuse all olev advokaat Siim Roode, et Jõelähtme vallas asunud metallitööstusettevõtte Catmet viisid nemad 2014. aastal pankrotti, et taastada kontroll ettevõtte ja neid petnud Levada variisiku Vladislav Stradomski üle.

Enne kui Catmet läks pankrotti, müüdi toimiv ettevõte 2013. aasta oktoobris toonase juhatuse liikme Dinis Fomini juhtimisel tervikuna, st koos töötajate, varade ja kohustustega, Filipp Levada firmale Loorent OÜ ja tühjendati ettevõtte pangakontod. Seepeale esitasid endised Catmeti osanikud Vladislav Stradomski ja Aleksander Järv prokuratuurile taotluse algatada kriminaalasi Catmeti varatuks tegemise pärast. Prokuratuur alustaski 2014. aasta septembris kriminaalasja. Eelmise aasta lõpus jõuti kahtlustuse esitamiseni.

Roode sõnul tõendeid pole

Nii Filipp Levada kui ka teda Catmetis esindanud ja nõustanud advokaat Siim Roode ei nõustunud kahtlustuse sisuga ega näe endal mingit süüd. „Loomulikult ei nõustu. Mina ei ole kellelegi kahju tekitanud,“ kommenteeris Levada. Hoopis tema on enda sõnul kahjukannataja, kuna Catmeti tegelik omanik oli tema, kellelt üritasid Stradomski ja Järv ettevõtet varastada. „Kui ma oleksin midagi valesti teinud, siis ma kardaksin,“ vastas Levada küsimusele, kas ta ei karda kriminaalsüüdistuse esitamist. Teine kriminaalasjas kahtlustatav, Catmeti toonane juhatuse liige Dinis Fomin ei olnud nõus midagi kommenteerima.

Roode kinnitas, et temaga ei ole selles asjas ühendust võetud ega üle kuulatud. „Me teame, et prokuratuuril ei ole tegelikult selliseid andmeid, mis võimaldaks neil väita, et mingi kahju on tekkinud. Mingeid tõendeid ei ole,“ ütles Roode. Pealegi ei mõistnud ta, kust tuleb prokuratuuri väide, et ettevõtte vara vähenes vähemalt 1,8 miljoni euro võrra. „Lugu lõpeb õige pea kriminaalmenetluse lõpetamisega,“ ütles Roode kindla veendumusega, et süüdistuseni ei jõuta ja asi kohtusse ei jõuagi. 

Mitmes kohtuasjas Catmeti endist osanikku ja juhti Aleksander Järve esindav advokaadibüroo Legalia advokaat Henrik Kirsimäe ütles, et kahtlase sisuga ning alla majandusliku turuväärtuse tehtud tehingud on riigi silmis taunitavad ja karistatavad, kui nendega põhjustatakse äriühingu maksejõuetus. Seega on tema hinnangul antud juhul loogiline ja põhjendatud, et uurimisasutused on algatanud kriminaalmenetluse.

Kahtlustus pankrotimenetlust ei muuda Maire Arm, Catmeti pankrotihaldur ja advokaat 

Kahtlustuse esitamine ei mõjuta ASi Catmet pankrotimenetlust. See on teada olnud menetluse algusest saadik, et võlgnikust Catmeti püsiv maksjõuetus kujunes välja suure tõenäosusega 2013. aasta oktoobris, kui võõrandati võlgnikule kuuluv vara tervikvarana. 

Osapoolte vahel on selles vaidluses kolm lõpetamata kohtuvaidlust, mis mõjutavad erinevalt asjade edasist kulgu. Praegu ei ole selge kõnealuse pankrotimenetluse võlausaldajate ring. See, mismoodi plaanin edasi minna selle asjaga, selgub pärast vaidluste lõppemist jõustunud kohtuotsustega.

Võlausaldajate koosseisust oleneb, mis toimub edasi pankrotimenetluses. Võlausaldajad on ühe variandina kaalunud kompromissi, ka muud võimalused pankrotimenetluse edasiseks kulgemiseks jäävad teoreetiliselt alles, kui kompromissi ei sõlmita.

Politsei eesmärk on tema sõnul muu hulgas kontrollida ja tuvastada, mis asjaoludel, kelle huvides ja millised isikud või kelle korraldusel tegid kahjulikke tehingud. „Järv kui puudutatud isik on endiselt seisukohal, et tegemist oli Catmeti endise juhtkonna tahtlikult toimepandud vaenuliku ettevõtte ülevõtmisega ja varade kantimisega teise äriühingusse, mis omakorda kuulus endise nõukogu liikme kontrolli alla,“ lisas ta. 

Uurimine kestab

Roode sõnul esitasid ka nemad hiljuti prokuratuurile avalduse Järve ja Stradomski tegude uurimiseks. Avalduse sisu ei olnud ta nõus selgitama.

Roode ei pea päris õigeks, et tavalisi tsiviilvaidlusi, nagu Catmetiga tekkinud vastasseis, püütakse lahendada prokuratuuri kaudu. „Lõpuks tegelebki riik mingi eravaidluse lahendamisega, mitte ei suuna oma ressurssi sinna, kus tegelikult peaks riik sekkuma,“ lausus ta. 

Praegu kestab kriminaalasja eeluurimine keskkriminaalpolitseis, jätkub tõendite kogumine ja analüüsimine, toimunud on mitu läbiotsimist, kuulatud üle tunnistajaid ja tehtud muid uurimistoiminguid.

Kahtlustatavate ja tunnistajate nimesid prokuratuur eeluurimise ajal ei avalda, lähtudes isikuandmete kaitse seadusest ja uurimise huvidest. See info saab avalikuks siis, kui kahtlustatavatele esitatakse süüdistus ja kohus hakkab kriminaalasja arutama. Samuti pole praegu võimalik avaldada, kas kahtlustatavate arv võib suureneda.

Alates veebruarist kehtib advokaatidel uus kord

Advokatuur pidas vajalikuks korrastada advokaatide poolt õigusteenuse osutamise raames osaluste omandamise ja juhtorganites osalemise valdkonda, rääkis advokatuuri esimees Sten Luiga. 

Alates veebruarist hakkab kehtima uus juhend, mille eesmärk on luua selgemad reeglid advokaatide poolt kliendi ülesandel äriühingute osaluste hoidmise ja/või juhtorganite liikme teenuse osutamiseks. 

Paljudel juhtudel (osaniku haigestumine, juhatuse liikme võimetus täita ajutiselt oma ülesandeid) on hädavajalik ja ühiskonnale kasulik, et advokaat osutab vastavat teenust. Näitena võib tuua Tallinna Sadama juhtumi, kus kriitilises situatsioonis oli vaja anda nii nõukogu kui ka juhatuse töö korraldamine usaldusväärsetele ja professionaalsetele advokaatidele.

Samas on juhuseid, kus osa isikuid ja ettevõtjaid on püüdnud kasutada advokaate kattevarjuna mitte eriti läbipaistvate eesmärkide varjamiseks. Paljudel juhtudel on piirid hägused ning esmapilgul on raske aru saada, millisel eesmärgil on kliendid advokaate oma juhtorganitesse määranud või osaluse üle andnud. Samuti ei selgu mõnel juhul, kas advokaat tegutseb iseisesvalt või kellegi kattevarjuna.

Selliste segaste olukordade reguleerimiseks ja vältimiseks on nüüdsest kehtestatud põhjalik juhend, mis kohustab kõiki advokaate oma vastavast tegevusest advokatuuri teavitama, annab ette ka normid, mida vastava teenuse osutamisel tuleb nii kliendi kui ka advokaadi enda huvides järgida ja milliseid olukordi vältida. Eelkõige peab advokaat selgitama välja ja vältima olukordi, kus potentsiaalse kliendi huvid ja eesmärgid võivad olla õigusvastased. 

Advokatuuri juhatus rõhutab, et kuigi paljudel juhtudel võib osaluse hoidmine ja juhtorganis osalemine olla õigusteenuse osana vajalik ja kasulik, siis peab tegevus olema läbipaistev ja professionaalne. Vältima peab olukordi, kus ebaausate kavatsustega ettevõtjad kasutavad oma vastutuse peitmiseks või vältimiseks advokaatide teenuseid.

Hetkel kuum