• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • 08.02.16, 10:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

USA hädas oma keerulise maksusüsteemiga

Wall Street Journal kirjutab, kuidas USAs takerduvad reformid 1986. aastal ellu viidud maksureformi taha, kuna ettevõtete ja eraisikute maksustamine on tihedalt läbi põimunud ja ühe muutmine ei saa toimuda teiseta.
USA lipp praeguses presidendikampaanias - ka maksureformi debatt jõuab uue presidendi lauale.
  • USA lipp praeguses presidendikampaanias - ka maksureformi debatt jõuab uue presidendi lauale. Foto: Scanpix/Reuters
President Ronald Reagani ajal tehtud reform andis ettevõtete omanikele võimaluse ettevõtete maksustamise süsteemist üldse mööda minna ning maksta saadud kasumitelt maksu hoopis kui eraisiku tulult. Nii olid maksumäärad madalamad. Reformiga kärbiti üksikisiku tulumaks 28%-le ja ettevõtete tulumaksu ülempiir 34%-le ning tekkisid uued ettevõtlusvormid.
Uus mudel levis laialt ja seda ei kasutanud sugugi vaid väiksed nurgapoed – seda kasutavad ka riskifondid ja audiitorfirmad, kelle omanike seas on riigi kõige jõukamad inimesed. Traditsiooniline ettevõtte maksustamise süsteem jäi valdavalt vaid suurfirmade pärusmaaks, mis on noteeritud börsil.
Kuna maksusüsteem on muutunud nii keeruliseks ja läbipõimunuks, takerdudes igal sammul eri huvigruppide lobitöösse, on USA Kongressil raske leida lahendusi näiteks olukordadele, kus USA firmad oma maksustamise aadressid välismaale viivad, või kärpida ettevõtte tulumaksu määra, mis on USAs arenenud riikide võrdluses üks kõrgemaid.
Samuti on võimatu vastata küsimusele, kas rikkaim 1% USA ühiskonnast ikka annab maksutuludesse oma jõukusele kohase panuse. USA rahandusministeeriumi uuring näitas, et pigem oskab jõukaim protsent elanikkonnast seda madalama maksumääraga mudelit väga hästi ära kasutada.
Muutusi ellu viia on aga raske, kuna taolised firmad on kõikjal – automüüjatest kinnisvaraarendajateni, kes muu hulgas rahastavad Kongressi valimisi, kirjutas leht.
Maksureformi küsimust muudab USAs aktuaalsemaks ka maailma riikide tihenev koostöö, mille eesmärk on piirata suurkorporatsioonide võimalusi kantida maksutulu soodsama maksumääraga riiki ja maksta võimalikult vähe makse. Äsja väisas USA kõrge maksundusametnik Brüsselit, kus kritiseeris Euroopa Liidu riikide ja konkurentsivoliniku „maksujahti“ USA suurkorporatsioonidele. USA üks argument on, et tegemist on tuluga, mille maksustamise õigus on USA-l, kui see tulu välismaalt ükskord koju tuuakse.
Maksureform USAs oleks kindlasti üks tegur, mis koduse maksukeskkonna USA suurkorporatsioonidele atraktiivsemaks teeks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele