Uber ja Taxify ootavad moodsamaid seadusi
Politsei tunnistas sõiduvahendusteenust pakkuva Uberi tegevuse ebaseaduslikuks, kuid ettevõte püüab oma tegevust Eestis jätkata. Sellist teenust pakkuvaid juhte leiab ka Taxify vahendusel, mille omaniku Martin Villigi sõnul on neil praegu veel liialt vähe informatsiooni, mille põhjal otsustada edasised tegevused.
Politsei otsuse kohaselt on Uberi sõidujagamise puhul sisuliselt tegemist sõitjateveo teenuse osutamisega, mis eeldab ka vastava tegevusloa olemasolu. Uber Estonia tegevjuht Enn Metsar selgitas pressiteates, et Eestis jätkatakse oma tegevust. „Oleme praegu konstruktiivses dialoogis Eesti valitsusega, et luua Euroopas eeskuju näitav kaasaegne sõidujagamist reguleeriv seadusandlus,“ selgitas Metsar. „Innovatsioon vajab toimimiseks õigusruumi kaasajastamist, mida on rõhutanud ka president Toomas Hendrik Ilves, võrreldes jagamismajanduse sobitamist olemasolevasse õigusraamistikku katsega kasutada Skype'i MS Dos-tüüpi operatsioonisüsteemi. Lisaks soovin rõhutada, et toetame täielikult oma partner-juhte.“
Ka Taxify omanik Martin Villig on täna saabunud otsusest hoolimata lootusrikas, sest sõidujagamisteenusel on Eestis poliitiline toetus ja majandusministeerium menetleb seadusemuudatuse projekti. „Kui teenus pakub head kvaliteeti, on tagatud see, et autojuhid maksavad makse, siis põhimõtteliselt on kõik sellega nõus. Täna lihtsalt ongi olukord, kus on uut tüüpi teenus, mida varem ei ole turul eksisteerinud, ja nüüd me ootame seda sama, et seadused jõuaksid turu arengule järele,“ sõnas Villig.
Sõidujagamise reguleerimise üle on arutatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töögrupis, kus on olnud kohal nii Taxify kui ka Uberi esindajad. Samamoodi on töögrupid maksuameti juures, kus arutatakse, kuidas korraldada maksude osa. „Loomulikult kõigi huvi on ikkagi see, et kui teenitakse tulu, siis saaks sealt pealt ka maksud makstud, et turul toimuks aus konkurents. Et see on ka meie seisukoht kindlasti,“ kinnitas Villig.
Villig lisas, et samasugused arutelud on ka Lätis ja Leedus, kus on samamoodi poliitiline tahe sõidujagamisteenuse osutamine reguleerida. Sarnaselt Eestiga käib Villigi sõnul Lätis menetlus sõidujagamist pakkunud juhi tegevuse suhtes.