Sirje Rank • 23. veebruar 2016
Jaga lugu:

Kriisis Soome ahvatleb Eesti ettevõtjaid

Rolf Relander, Bellus Furniture OÜ omanik  Foto: Raul Mee

Majandusseisakuga võitlevas Soomes on tekkinud rida ettevõtteid, mis on küpsed ülevõtuks. Nii avaneb julgetele Eesti ettevõtjatele uks jõukale turule.

Majanduskriis on Soomes loonud olukorra, kus paljud eriti väiksemad ettevõtted tunnevad, et vanamoodi enam edasi ei saa. Nii on tekkinud pinnas muutusteks. Rohkem on hakatud rääkima sellest, et võiks tootmise Eestisse viia. Paraku võib see ikkagi jutuks jääda, kuna tähendaks ettevõtjale väga suurt muutust. Küll aga võib siit tekkida ostukohti – võimalusi Eesti ettevõtjatele osta mõni nullkasumis tiksuv Soome ettevõtte.

Või kui „ostmine“ on liiga otsekohene, siis võiks arendada „väga sügavat“ koostööd, pakkus Soome turule mööblit eksportiva Bellus Furniture OÜ omanik Rolf Relander. Näiteks nii, et rohkem tootmist oleks Eestis, aga müük – Soome ettevõtte nime all ja kõrgema hinnatasemega – Soomes.

Just ülevõtmistega on Soome turul oma tegevust laiendanud eestlastele kuuluv 1,2 miljoni eurose käibega koristusfirma Sivex, mis mullu pälvis Vantaa aasta ettevõtja tiitli. „Kui rahakott võimaldab, oleks see Soome turule tulemiseks kõige parem ja kiirem viis,“ nõustus firma üks omanikke Monika Põldkivi. Ta lisas, et müügis võib firmasid Soomes praegu rohkem olla ka põlvkonnavahetuse tõttu – praegused omanikud on juba vanad ja annaksid hea meelega tegevuse üle.

„Loomulikult on neid, kes välismaalastele oma ettevõtet ei müü,“ möönab Põldkivi võimalikke probleeme. „Kuid ega ostjaid kah nii palju ei ole.“ Sellist tehingut või üldse Soomes äritegevust plaanides tuleb kõigepealt Soome seadused selgeks teha, sest nüanssides võib olla olulisi erinevusi, ütles Põldkivi.

Ahvatlev Põhjanaaber

Soome turul tegutsemiseks on vähemalt üks väga selge põhjus: Soome majandus on Eesti omast 10 korda suurem ja SKP inimese kohta  on 2,5 korda suurem,“ vaatab Merko juhatuse esimees Tiit Roben kehvadest SKP numbritest läbi.

Merko on Robeni sõnul sel aastal Soomes toimetanud kolmel töömaal, millest suurim on Pestikuja 1 omaarendus Helsingis kümne eramajaga. Saavutusteks ta seda ei nimeta – pigem proovitööks.

„Peamine eesmärk on kogemuste omandamine, et siis juba midagi tõsisemat käsile võtta,“ ütles Roben. Seejuures tuleb tal tõdeda, et soomlased on meile keeleliselt ja kultuuriliselt küll kõige lähedasem rahvas maailmas, kuid ometigi on mängureeglid ja tavad Eesti ettevõtte jaoks Soomes keerulisemad. Näite toob ta äritegevuse mugavuse alalt – ei ole digiallkirja andmise võimalust.

Merko müügitulu Soome projektidest oli 2015. aastal 2,8 miljonit eurot. Ehitus on Soomes praegu üks väheseid positiivsete näitajatega sektoreid. Uusi elamispindu vajab Soome aastaks 2040 kuni 800 000, hindas hiljuti Soome Tehnoloogia Uurimisinstituut VTT Oy. Aastane vajadus oleks 30 000–36 000 uut elamispinda, ehitatud on viimastel aastatel ca 28 000.

Sellist suundmust võib täheldada küll, kommenteeris Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm laienemist ülevõtmiste teel.

"Eesti tütarde krediidireitingud on täna reeglina tugevamad kui Soome emafirmade omad. Kasvõi toiduainetööstuses. See peegeldab laiemalt Eesti firmade konkurentsivõimet ja seega ka kaudselt laienemisvõimalusi välisturgudel. Kui finantstulemused Eestis on head, siis on võimalik mõelda ka ekspordihaarde laiendamisele,“ märkis Palm.

Eesti ettevõtete aktiivsus välisturgudel võiks olla muidugi suurem, sest nõrga majanduskonjunktuuri juures on lihtsam laieneda. Eesti ettevõtted on loonud ka Põhjamaades tütarfirmasid, reeglina on põhjuseks kas siis kliendibaasi laiendamine või müügiüksuste arendamine. Tootmine on Eestis. Tuleb ette ka juhtumeid, mille puhul on Eesti juhtkond ostnud välisomanikud välja, näiteks kalatöötluses. Üheks laienemise võimaluseks on kindlasti ka ühisettevõtete loomine, sest see on vähem kapitalimahukas ning jääb riskide jagamise võimalus.

Müügiüksuste omamine välisturgudel on kahtlemata oluline osa kasvustrateegiast. Tasub olla kliendile võimalikult lähedal ning pole saladus, et kohalike olude tundmine ja kohalolek toimib reeglina kõige paremini. Müügi arendamisel on kindlasti õppida näiteks Itaalia, Rootsi või Taani firmadelt. Taani ettevõtted teenivad märkimisväärse osa tuludest välisturgudelt, sh kõrge lisandväärtusega toodete müügist.

Õhin annab maad kahtlustele

Üldiselt on põhjanaabri juures aga maad võtnud pessimism, rääkis Relander. Juba hakkavad süvenema kahtlused, kas ettevõtjast peaministri Juha Sipilä valitsus ikka suudab Soome langusest välja tuua.

„Kui uus valitsus tuli ja ütles, et teeme, siis tundus, et – ohoh, äkki tehaksegi,“ rääkis Relander. „Nüüd hakkab süvenema pessimism.“

Eesti ettevõtetele on Soome näol tegemist suurima ekspordituruga, kui Ericssoni eksport Rootsi statistikast välja võtta. Nagu ütleb Swedbanki analüütik Urmas Simson – Soome majanduse käekäik on peamine päri- või vastutuul Eesti majandusele.

Ja selle olulise ekspordituru tarbija on muutunud väga ettevaatlikuks – vähemalt suurte ja kalliste asjade soetamisel, nagu mööbel, lausus Relander.

Samas nišitoodete puhul ei pruugi probleemi olla. Nii ütleb põhjanaabri turule ökoloogilist käsitööšokolaadi viiv Kristel Uibo, et kes otsib ilusat kingitust või vajab allergia tõttu ökoloogiliselt puhast toodet, on valmis maksma.

80 miljardit eurot on Eesti, Läti ja Leedu majanduse kogutoodang kokku. Eestil 20 miljardit, Lätil 24 miljardit ja Leedul 36,3 miljardit eurot.

Seda on üle kahe korra vähem kui Soomel üksinda, kus majanduse kogumaht jooksevhindandes on üle 200 miljardi euro.

Samas elanike arv on Baltimaades isegi suurem. Eesti, Lätis ja Leedus kokku 6,2 miljonit inimest, samas kui Soomes 5,5 miljonit.

Allikas: Swedbank

Raha on

Ja raha on soomlastel kulutamiseks tegelikult varasemast enam, sest palgatõusud lepiti kokku juba aastate eest. Rohkem raha jääb kätte ka toidukaupade hinna langusest, mille on kaasa toonud Soome kaupmeeste omavaheline hinnasõda. Kuid soomlased on hakanud rohkem muretsema – nii majanduse käekäigu ja eriti riigi võlastumise pärast, mille üle veel paar aastat tagasi pead ei vaevatud. Nüüd räägivad kõik kärbetest ja lükkavad suuremad ostuotsused edasi.

„Tegelikult pole kärpeid veel omal nahal tuntud, inimestel raha on,“ ütles Relander. Psühholoogia on aga teine – pole viisakas kalli asjaga eputada, kui naabril läheb halvasti. Nii ostavad pigem odavamaid asju ka jõukamad. Poed on selle mõtteviisiga kaasa läinud – turundus on agressiivsem, reklaamitud allahindlus on vähemalt 40% ja 50%, ehkki kauba hind ei pruugi muutunud olla. „Luuakse tunne, et nüüd on odav,“ muigas Relander.

Odavamat otsib ka ettevõtja – Relander ei jaga eestlaste arvamust, et soomlane eelistab tingimata kodumaist. „Kui tuleb mõistlik pakkumine, siis ei mängi patriootlikkus nii olulist rolli.“ Riigihangetel, muidugi, võib olla teisiti – seal ei otsusta inimene enda raha üle.

Palgateemaga uuel katsel

Soome valitsuse jõupingutuste suhtes majandus taaskäivitada on Relander äraootav. Seda, et oma palgakulud käest lasknud soomlased kärbetega lepiksid, ta tõenäoliseks ei pea. „Ei!“

„Soomes ei ole keegi nõus oma palgast loobuma,“ ütles Põldkivi. Ja endiselt püsib ka see nähtus, et töötu abirahast on mõnusam ära elada kui näiteks tööjõupõuas koristusfirmasse tööle tulla. Siin näevad ala ettevõtted tööjõupuudusele leevendust riiki saabunud pagulastest.

Soome ametiühingute ja tööandjate vahel käib praegu viies voor kõnelusi, mille eesmärk on palgakulusid 5% kokku hoida. Peaminister Juha Sipilä on kokkuleppe sünniks aega andnud aprilli alguseni – vastasel juhul tuleb valitsusel kärpekohad ise leida.

Soome rahandusministri Alex Stubbi sõnul on saabuv kevad otsustav – Soome majandus kas ujub või upub, ütles ta hiljuti intervjuus Bloombergile. Ja see annab suuna ka Eesti SKP-le.

Eesti ja Rootsi võistlevad Soome IT-meeste pärast

Rootsi ja Eesti üritavad üksteise võidu Soomest tehnoloogiatöötajaid palgata, kirjutas Helsingin Sanomat. Ka Norra, Iirimaa, Saksamaa ja Šotimaa on Soomes tööjõujahil.

Edela-Soome tööameti Euroopa tööalase liikuvuse portaali EURES eksperdi Tomi Puraneni hinnangul on paaril viimasel aastal Rootsi läinud umbes 40 IT-ala töötajat. Tegelikult on minejate hulk ilmselt suurem, sest kõik palkamised ei käi tööameti kaudu.

Ka Eestisse on läinud kümneid insenere, programmeerijaid, võrgueksperte ja teisi kogenud IT-töötajaid. Eestlased palkavad soomlasi kõigi kanalite kaudu. Ja soomlasi kolibki Eestisse, 2014. aastal oli neid kokku 700 ja eelmisel aastal juba 800 inimest.

Näiteks 31aastane soomlane Lauri Kinnunen läks pärast poolt aastat töötuna veedetud aega tööle Tallinna IT-toeks. Tema sõnul on töö Tieto Eestis „hea diil“, eriti võrreldes sellega kui olla töötu, kuigi Soome naise ja laste juurde on pikk tee minna.

EURESi konsultant Rootsis ütleb, et palkamine on alles algusjärgus. „Soomes on tohutu potentsiaal, umbes 12 000 professionaali, keda saaks kasutada, Rootsis seevastu on IT-töötajatest terav puudus. Aastaks 2020 vajame 60 000 inimest IT valdkonda.“

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum