Ansip Apple’i vaidlusest: tagauksi ma õigeks ei pea

Näiteks Pariisi terrorirünnakud poleks sellest olemata jäänud, kui tagauksed oleksid olemas olnud – meediast on teada, et terroristid suhtlesid omavahel täiesti tavaliste krüpteerimata tekstisõnumitega. „Mingisuguseid tagauksi poleks nende sõnumite avastamiseks tarvis läinud,“ ütles Ansip. Samas on teada, et vähemalt ühel terroristil õnnestus Euroopa Liidus olles seitsmel korral identiteeti vahetada. „Ma küsiksin jälle, kuidas tagauksed saaksid selliseid asju ära hoida,“ jäi Ansip enda juurde. „Pigem peaksime tegelema biomeetrilise informatsiooni kogumisega ja andmete vahetamisega, et taolised asjad ei oleks võimalikud,“ viitas ta hoopis teisele kitsaskohale.

Apple’i kava kohta muuta infoedastus täiesti muukimiskindlaks ütles Ansip, et firma ei peagi looma tooteid, mis võimaldaksid massjälgimist. „Minu meelest see ei ole see, mida me siin Euroopas peaksime tahtma või kus tahes demokraatlikus maailmas peaksime tahtma,“ lisas ta. Telefon on õiguskaitseorganite käes ja nendel on vaba voli toimetada sellega nii, nagu nad heaks arvavad.

Sajanditetagused seadused

Apple teatas neljapäeval kohtu korraldusele antud vastuses, et kohtuniku otsus, mille aluseks on kaks sajandit enne nutitelefoni leiutamist koostatud seadused, on pretsedenditu ning seab ohtu sadade miljonite mobiiltelefoni kasutajate kodanikuvabadused.

Apple osutab, et USA Kongressil on olnud võimalus täiendada 1789. aastast pärineva seaduse lünki ja sätestada, millised on korrakaitsjate õigused nutitelefonidest krüpteeritud info väljanõudmiseks. Kuid seda pole tehtud.

Vaidlus USA valitsuse, tehnoloogiafirmade ja USA Kongressi vahel selle üle, kas korrakaitse ja luureagentuuridel peaks olema juurdepääs krüpteeritud infovahetusele, on seadusandjad ja ka USA avaliku arvamuse kahte leeri löönud. Katsed kompromissi leida pole USA Kongressis seni vilja kandnud.

USA valitsus väidab, et ei nõua mingi tagaukse loomist ega püüa ka pretsedenti luua – küsimus olevat vaid juurdepääsus konkreetse terroristi telefonile. Apple on aga saanud juba vähemalt kaheksa sarnast nõuet prokuröride jaoks telefon lahti muukida. Apple väidab, et kui üks selline nõue täidetake, siis järgnevad järgmised ja ka välisriikide valitsused võivad hakata sarnaseid nõudeid esitama.

FBI direktor James Comey ütles USA Kongressi liikmetele, et ta ei leia, et mobiiltelefon peaks olema selline ruum, kus läbiotsimise order ei kehti.