Pillesaar: Euroopa on lõksus

SEB Balti divisjoni korporatiivpanganduse juhi Riho Undi sõnul kaalub pank plaani kehtestada suurte ja keskmiste ettevõtete hoiustele negatiivne intress.

Ettevõtete hoiused on alates ajast, kui Euroopa Keskpank kehtestas negatiivse intressimäära, kasvanud Eestis rohkem kui miljardi euro võrra. „Kliendid ei kujuta veel ette, et peaksid hoiuste eest maksma, kuid seda arutatakse,“ rääkis Riho Unt intervjuus Läti majanduslehele Dienas Bizness.

Jaan Pillesaare sõnul on üksnes aja küsimus, millal negatiivne intress ka siia jõuab. „Kui kommertspangad peavad keskpangas raha hoidmise eest peale maksma, siis on selge, et ühel hetkel jõuab see nähtus ka hoiustajani. Kui hoiuseintressid ühes pangas muutuvad negatiivseks, eks siis viiakse vabad vahendid üle mõnda teise panka, tõenäoliselt väljaspool Euroopa Liitu asuvasse panka,“ märkis Pillesaar ja lisas, et globaalses maailmas ei näe ta mingit põhjust, et rahvusvaheliselt tegutsev erafirma peaks hoidma oma reserve euros ja Euroopa Liidus.

„Kuna Euroopa valitsustel on vaja riikide võlakoormate vähendamiseks ja sotsiaalsüsteemi ülalpidamiseks majanduskasvu ja inflatsiooni, siis teeb EKP uskumatuid pingutusi mõlema taastamiseks. Mina sellel viisil majanduskasvu taastamisse ei usu, sest juurpõhjus, miks raha pankadest turule edasi ei lähe ja majandus ei kasva, on siiski mitte raha hinnas, vaid selles, et Euroopa on ettevõtjavaenulik, kallis ja majanduslikult stagneeruv piirkond,“ oli Pillesaar kriitiline.

Pillesaare hinnangul on ettevõtjate soov oma raha Euroopasse investeerida nii väike, et sellest üle saada ei aita ka nullist madalamad intressimäärad. „Kui vaadata suuremat pilti, siis Euroopa ettevõtete osakaal globaalsetes investeerimisvarades on viimased aastakümned ainult kahanenud ja see protsess jätkub. Miks peaks siis siia investeerima?“ viskas ta õhku küsimuse.

Euroopa valitsused on tema sõnul lõksus – nad ei saa suureks paisunud riiklikke sotsiaalsüsteeme kokku tõmmata, sest kaotaksid sellega liiga palju valijate hääli. Aina rohkem valijaid on riigikassast palga või mingi muu hüve saajad, mitte sinna maksjad. „Seega otsustavad need saajad ka aina rohkem poliitika üle. Ja vastupidise trendina otsustab seetõttu järjest rohkem riigikassa täitjaid liigutada oma kapitali sinna, kus ettevõtluskeskkond on tasuvam. See on selline väga aeglane, aga see-eest väga kindel põhjavajumise spiraal, mille lõpptulemus sarnaneb Nõukogude Liidu lõpuga – enamik kodanikke on vaesed,“ iseloomustas tekkinud olukorda tarkvaraettevõtja.

Välja murda sellest negatiivsest spiraalist aitaks tema sõnul oluline riigisektori ehk teiste sõnadega plaanimajanduse vähendamine majanduses. Selliseid enda jaoks ebamugavaid otsuseid väldivad valitsused Pillesaare arvates aga viimase võimaluseni. Sest lihtsam on mõjutada keskpanka inflatsiooni tekitama.

„Inflatsioon muide on väga suhteline mõiste. Kui me räägime inflatsioonist näiteks Eesti tarkvaraettevõtte seisukohast, siis sellel mikrotasandil on inflatsioon viimase viie aasta jooksul olnud ligi 10% aastas. Enam-vähem nii palju nimelt tõusevad sisendkulud aastas tarkvarainseneride netopalgana. Riik korrutab selle kulude kasvu tööjõumaksudega veel peaaegu kahega,“ tõis Pillesaar näite, miks tsentraalne plaanimajandus on ebaefektiivne: tsentraalselt kehtestatakse kõigile ühtemoodi tingimused oletuslikul eeldusel, et kõik alamsüsteemid on sarnased. Aga see ei ole kunagi nii ja tulemus ei sobi päriselt kellelegi, lisas ta.

Valio Eesti juhi Maido Solovjovi arvates on negatiivse intressi kasutusele võtmine ebareaalne, sest siis hakkaksid kõik ettevõtjad otsima paremaid raha hoiustamise võimalusi. „Ebareaalne plaan. Mina ei usu, et see stsenaarium rakenduks, siis läheks olukord ikka väga naljakaks ja laenuvõtjatele makstakse siis ju peale,“ avaldas Solovjov arvamust.

Ta lisas, et kui siiski tõesti peaks see stsenaarium tulema, siis otsib raha edaspidi odavamat kohta, kus seista. „Ma arvan, et siis tuleb palju nõustajad, kes kunagi olid maksude optimeerijad, kes aitavad raha maailma erinevates paikades hoiustada. No see tegevus pole jätkusuutlik, et hoiustamise eest raha küsida,“ oli Solovjov veendunud.

Seda, et negatiivne intress ettevõtjaid investeerima süstiks, ta ka ei usu. „Võetakse kõik meetmed kuni absurdseteni välja kasutusele, et inflatsiooni käima saada. Kas see aga soovitavat tulemust annab, see on küsitav. Kui ettevõte ei taha raha investeerida, siis ta seda ka ei tee,“ märkis ta.