Kuidas e-kirja korrektselt alustada ja lõpetada?

Suurim eeskuju on olnud inglise keel oma reeglitega. Ent sageli on teise keele reeglitel oma ajalugu, mis ei pruugi kattuda meie igapäevakeele kokkulepetega. Seepärast on ka praeguses elektroonilises kirjavahetuses kahe keele reeglid sageli segamini. Tuletagem siis meelde, kuidas eesti keele reeglite järgi kirja algust ja lõppu vormistada.

I KIRJA ALUSTAMINE

1. Inglise keeles algab kiri kujul Hello, … Hi, … Good morning, … jne. Eesti keeles sellist komatamist reegli järgi ei pruugita. Kirjades pannakse tervitussõnade järele hüüumärk või kui see tundub liiga sõbrustav, emotsionaalne, silmatorkav või kohatu, jäetakse see koht kirjavahemärgita:

Tere! või Tere

Tere hommikust! või Tere hommikust

Hei! või Hei

2. Kui kirja alustatakse mõne austava pöördumissõnaga, tuleb sellegi järele hüüumärk või tühi koht:

Austatud Kerli Kuusk(!)

Lugupeetud juhataja(!)

Head kolleegid(!)

Kallid sõbrad(!)

3. Koma aeg saabub siis, kui tervitussõna järel soovime nimetada inimest või inimesi, kellele kirjutame. See, keda-mida nimetame, on üte, mis nõuab enda ette ja taha koma. Kuna pärast ütet lause ei jätku, jääb lõpukoma ära ja selle asemel pannakse taas tervitushüüumärk või mitte midagi.

Tere, Oliver(!)

Tervitus, kallis Kaire(!)

Tere jälle, armas Alar(!)

4. Koma ebakorrektne kasutamine tekitab probleeme ka pöördumisele järgneva teksti vormistamisel. Näiteks peab koma järel tulema eesti keeles väike esitäht (kui ei ole just nimega tegu), kuid teisalt kehtib reegel, et lõiku tuleb alustada suure esitähega. See kahe reegli vastuolu tekitab kirjutajas mõnikord küsimuse, mis suurusega tähega peaks pöördumisele järgnevat teksti alustama. Aga segadus kaob kohe, kui kasutame eesti keelele omast hüüumärgi või märgituse reeglit:

Tere, Toomas(!)

Kuidas Sul läheb?

Kui pöördumise järel on hüüumärk või ei ole märki pandud, on selge, et kirja alustav lõik algab suure esitähega.

II KIRJA LÕPETAMINE

Kirja lõpetades on viisakas midagi soovida. Kuidas oma tervitust või soovi niimoodi vormistada, et lugejal jääks ka viimaseid sõnu lugedes hea mulje?

Loe edasi Äripäeva teemaveebist sekretar.ee.