Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raasuke: meil on hea hoog sees

    LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke näeb, et nad võiksid olla väravaks, mille kaudu uuemad finantsvahenduse teenuste pakkujad võiksid vanale infrastruktuurile ligi pääseda. Foto: Andres Haabu

    LHV Groupi juhatuse liikme Erkki Raasukese sõnul vaatab pank uuema finantsvahenduse ja Mandri-Euroopa suunas.

    Miks LHV läheb börsile?
    Pikaajaline taust on ikkagi, et LHV asutajad on juba varem olnud ühe tuntud börsiettevõtte loomise juures ja küllap neile siis meeldis see dünaamika, mis selline laiapõhjaline omanikering kaasa toob. Ja see on olnud väga pikka aega taotlus, et kui aktsionäre lisandub, siis võiks tõesti olla börsil vabalt noteeritud, ja mitte ainult vabalt noteeritud, vaid hästi laiapõhjalise omanikeringiga. Me tahame kindlasti saada seda dünaamikat, mis tekib siis, kui meie kliendid on ühtlasi ka meie omanikud.
    Kuidas plaanib LHV kaasatavat raha kasutada?
    See rahahulk ei ole teab mis suur ja me võtame seda ainult orgaaniliseks kasvuks. Meil käib Danske Capitali ost, ühtegi muud sellist tehingut meil ei ole. Kaasatav raha on valdavalt nii-öelda panga igapäevategevuse laiendamiseks.
    Pangal on hea hoog sees, ärimaht kasvab. Pankadel on regulatiivne vajadus hoida teatud kapitalipuhvreid ja see raha lähebki nendesse.
    Oleme pangaga jõudmas sellesse punkti, kus edasiseks kasvuks peaks pank suutma juba ise toota piisavalt kapitali. Aga kui tekib hea võimalus oma äri laiendada, siis kindlasti need ostud tulevad natuke suuremad ja siis meil on võimalus, olles juba börsil, laiapõhjaliselt kapitali juurde kaasata.
    Kus LHV pank kasvada tahab?
    Meil on päris palju ruumi selles, mis me praegu teeme. See ei tähenda ilmtingimata uusi tooteid ja suuri ja aktiivseid laiendamisi. 
    Mahtude poolest oleme üsna pisikesed võrreldes kogu turumahuga, nii et me küll veel mingisugust klaaskatust ees ei näe. Seda veel keskkonnas, kus osa pikaajalistest turuosalistest enda tegevust kokku tõmbab.
    Milliseid plaane pikemas perspektiivis näete, kuhu võiks kasvada?
    Meil on praegu laua peal suur kuhi ees, me näeme, et järgmised kolm kuni viis aastat see hoiab meid vägagi rakkes. 
    Sellest hoolimata on meil töös alustatavaid äriliine, mis ei ole ilmtingimata seotud otse Eestiga ja kindlasti ka mitte Baltimaadega. Need on rohkem uues finantsmaailmas oma koha leidmise harjutused. Kindla peale me otsime võimalusi, kus me ei oleks mitte ainult Eestis finantsteenuseid pakkuv organisatsioon.
    Ja me oleme ka otsustanud, et me ei lähe tüüpilist Balti panka ehitama. Pigem vaatame uuemat finantsvahendust ja teeme seda pigem Kontinentaal-Euroopa suunas.
    Kas on plaan teha koostööd veel mõne sellise ettevõttega nagu Transferwise?
    Jah, need ongi nüüd sellesama suuna peal, kus meil võiks olla kohta ja ruumi päris uute ideede ja natuke võib-olla vanema ja traditsionaalsema infrastruktuuri vahendaja.
    Me oleme piisavalt väiksed ja ka piisavalt tehniliselt võimekad ja omades ka kõiki vajalikke litsentse, kaasa arvatud panganduslitsentsi, siis me näeme, et me võiksime olla hea värav, mille kaudu uuemad finantsvahenduse teenuste pakkujad võiksid vanale infrastruktuurile ligi pääseda.
    See kõlab võib-olla lihtsamalt, kui see tegelikult on. Seal on väga palju igasugu kaalutlusi ja väga oluline on kõik see, mis on seotud rahapesu ja igasuguste pahategude tõkestamisega. See, kellega äri teha, on meie äris tänapäeval väga oluline.
     
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
EfTEN maksab investoritele enam kui veerand miljonit
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.