Lätlaste invasioon Eestisse

„On tekkinud sama efekt nagu siis, kui eestlane käib Soomes tööl,“ ütles tööjõuvahendusfirma Hansavest Rental omanik Janek Sirg. „Kui kaua see kestab, ei tea, sest Läti majandus on vaikselt kasvama hakanud.“

Sirg on lätlastega suheldes mõistnud, et neile meeldib Eesti tööandjate suhtumine oma töötajatesse, mis sarnaneb Põhjamaadega. „Kuulsin veel mõnda aega tagasi, et palkasid makstakse Lätis Vene mentaliteediga ettevõttes välja siis, kui klient raha maksab. Ükskord ütles lätlane huvitavalt: „Teil on nii hea: meistrid ei loobi töötajaid kiivritega,““ kirjeldas Sirg naaberriikide tööandjate käitumise erinevusi. „Peaksime olema tänulikud soomlastele, kes õpetasid, kuidas peaksime asju ajama, kui meie ei teadnud äritegemisest midagi.“

Hansavest Rentali partner on Lätis tööjõuvahendaja EKK-HR, mille juht Elina Korsuna rääkis, et Eesti eri linnade ettevõtetes teenivad lätlased kõrgemat palka kui koduriigis. Lätlasi sunnib Eestis töötama kindlasti veel tööpuudus, mis on valusaim mure Põhja-Lätis ja piirkondades Vene piiri lähedal. Viimasel ajal on töötus kasvanud Liepajas, kus suured tehased tootmisele punkti panid. „Tundub, et Läti valitsus mõtleb, kuidas ettevõtjat karistada, mitte aga seda, kuidas meelitada investeeringuid või toetada ettevõtjaid,“ lausus Korsuna.

Suur osa tööandjaid ütleb, et piirialadel valitseb töökäte nappus. „Eesti poolel on tööjõuga keeruline. Räägitakse, et Valgas on suur tööpuudus, aga tööle ei ole kedagi võtta,“ nentis Tõnis Balodis, kes juhib konteinereid ja kaminatarbeid valmistavat Otoluxi, kus 40 töötajast kümme on Läti kodanikud. Smiltenest ja Valkast pärit lätlased on tööl keevitajate ja lukkseppadena.

Balodis kirjeldas, kuidas tema üritus töötukassast töötajaid leida vastu taevast lendas: arvel oli 21 keevitajat, kuid vaid 11 oli nõus Balodisega laua taga kohtuma. „Kuhu need ülejäänud siis jäid? Ka proovipäevadel langes mitu ära: küll nad ei saanud tulla ja mis kõik takistused olid. Tööle jõudis lõpuks üks ja temagi pidas ainult kuu aega vastu,“ rääkis Balodis.

Tööl üle Eesti

Lätlased ei käi tööl ainult Valgas, vaid ka kaugemal: Elvas, Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tallinnas Ericssoni tehases on lätlased töötanud aastaid, niisamuti on lätlasi tihti värvanud Pärnu elektroonikafirma Scanfil.

Lätlased teenivad raha isegi Tallinnas. Praegu on Maardu metallifirma Finmeci palgal neli-viis lätlast, lisaks ukrainlased, kelle on firma leidnud tööjõuvahendusfirma kaudu.

Finmeci juht Rainer Jakobson rääkis, et kuna ettevõtte töökeskkond on 90% ulatuses venekeelne, siis ei teki lätlastel ja ukrainlastel keelebarjääri. „Eelistan renditööjõudu, nad on paindlikumad. On nõus tegema ületunde, pikki tööpäevi, olema tööl nädalavahetusel ja kui vaja, siis ka kodus olema,“ ütles Jakobson veel.

Veel üks näide, kuidas vahemaa lätlasi tööotsingutel ei heiduta, on võtta Tartu lähedalt. Igal hommikul võtavad elektroonikatööstuse Enics bussid Valgast peale töötajaid, kes viiakse Elva tehasesse. Paarkümmend neist tuleb Lätist. Enics on lätlasi palganud, sest lähiümbrusest ei ole tööjõudu lihtne leida.

„Eks sõna levib ja nii on lätlased meile tööle tulnud,“ ütles Enicsi personalijuht Eveli Punnison, kelle sõnul räägivad lätlased, et nad teenivad Enicsis kõrgemat palka, kui saaksid sama töö eest Lätis.