Eesti disainer võib jääda USA tariifivalli taha

Räägin ma USAs või Eestis eksportivate ettevõtetega, on kõik elevil väljavaatest vähendada kulusid, riske ja bürokraatiat ning laiendada kliendi- ja varustajate baasi. Kas või 40 töötajaga Estonia klaverivabrik, mille käibest tuleb 80% USAst. Konteineriga saadetakse iga kuu 16 klaverit, millele lisandub tariif 4,9%. Firma võidaks, kui TTIP selle kulu kaotaks.

Eesti disaini majas kohtusin naisettevõtjatega, kellest mitu – nahakunstnikud ja disainerid, kes valmistavad kõrgema hinnaklassi moetooteid, oleksid huvitatud USA turust, kuid tariifid on talumatult kõrged. Tekstiilitoodetel 25–32% ja enamgi. Nende kaotamine, tolliprotseduuride lihtsustamine, paberimajanduse elektrooniliseks muutmine, tollis nõutud info ühtlustamine – kõik see teeks VKEdel kliendibaasi laiendamise USAs lihtsamaks. Nagu Click & Grow, mis teeb nutikaid lillepotte. Neil on Eestis 19 töötajat ja nad müüvad kuus USAsse 20 000 ühikut.

TTIPiga tahame saavutada, et 21. sajandi digitaalse majanduse reeglid kirjutavad EL ja USA. Et internet oleks avatud ja vaba ning et digitaalsetele toodetele ja tehingutele ei kehtestataks tariife, olgu need tarkvara rakendused, videomängud, muusika või filmid. Suur potentsiaal on VKEdele e-kaubanduses. Praegu müüvad USA VKEd, kui üldse, interneti vahendusel valdavalt ühte toodet ühele välisturule, peamiselt Kanadasse või Mehhikosse. TTIPigal tahame neid julgustada.

Greenpeace lekitas hiljuti läbirääkimiste paberid, ELi ja USA seisukohad on väga harali. Kuidas ruudust ring saab?

TTIP ei alanda standardeid. ELil ja USA-l on mõlemal kõrged standardid töötajatele, keskkonnale, tarbijakaitsele. Tagame need ja isegi tõstame standardeid ja jätame valitsustele õiguse reguleerida. Küll aga püüame ületada sellised erisused ja dubleerimised kahe hästi reguleeritud majanduse vahel, mis tarbijakaitsele midagi ei lisa. Ei pea mõlemal pool ookeani autot hunnikusse sõitma või kleiti põletama, et jõuda samade standarditeni. Miks me ei võiks austada teise poole inspektsioone.

Riigihangete kohta nurises Prantsusmaa minister, et TTIP ei ava USA turgu. Euroopa jaoks on see väga tähtis.

Juba praegu on võimalused sadades miljardites dollarites. Nagu näitab Dateli tütarfirma Ovela, on osariikide hanketurg nende pakutud e-valitsemise teenustele täiesti avatud. Nad läksid Marylandi ja Virginia osariiki ja viisid sinna Eesti tehnoloogia, kaardistasid reklaamitahvlid. Edasi said nad lepinguid teistes osariikides, kaardistasid välisveevõrgust veevõtukohad. Tean Saksa VKEd, mis sai New Yorgis ja New Jerseys lepingud jalgrattalaenutuse elektrooniliste lahenduste tegemiseks. Briti VKEd, mis arendab robot-pistrikke, mida müüakse USA mereväele. Soome hambaravi vahendite firmat Planmeca, mille suurim klient on USA sõjavägi.

See on ettekujutus, et võimalusi ei ole. TTIP loob neid juurde.