Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sutter: Graanul Invest võttis vastu tõsise väljakutse

    Graanul Investi omanik ja juht Raul Kirjanen pälvis Äripäevalt aasta ärimehe tiitli.Foto: Väinu Rozental

    Graanul Investi investeering Belgiasse on ettevõttele tõsine logistiline väljakutse, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

    Täna teatas Graanul Invest, et ostis Belgias elektrijaama, mis ehitatakse ümber pelletiküttele. Ümberehitamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 250 miljonit eurot.
    „Langerlo elektrijaama projekt on meie ettevõtte arengus suur samm edasi. Oleme sarnaseid projekte otsinud juba paar aastat,“ sõnas Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen. Langerlo jaamale on eraldatud toetusmeede, et söe baasil töötavad katlad ehitataks ümber pelletite põletamiseks. Elektrijaama täiskoormusel töötamisel kasutab jaam 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas. Jaama ümberehitus kütuse vahetamiseks peab olema lõpetatud 2018. aasta sügiseks.
    Sutter: logistiline väljakutse
    Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutter ütles, et kuigi neil ei ole veel täpset ülevaadet Graanul Investi plaanist ostetud jaamaga, on märkimisväärne selle projekti suurus.
    Tema sõnul on vanade söeelektrijaamade ümberehitamine biomassi kasutavateks elektrijaamadeks viimasel ajal olnud Euroopas üsna tavapärane. 

    Graanul Invest

    Alustas tegevust 2003. aastal. Euroopa suurim puidugraanulite ehk pelletite tootja. Tegeleb metsandusega, bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega. Põhineb erakapitalil.

    Kontserni kuulub 11 pelletitehast, kaks müügiorganisatsiooni, neli koostootmisjaama ja kolm metsa ülestöötamisega tegelevat ettevõtet. Töötajaid on 501.

    Graanul Invest grupi tootmisvõimsus on 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas.

    Käive oli 2014. aastal 138 miljonit eurot ja puhaskasum 12 miljonit eurot. 

    Omanikud: 51% OÜ Biofuel (Raul Kirjanen), 40% OÜ Neoinvesteeringud (Anders Anderson), OÜ Renergy 9% (Andres Rätsepp).

    allikas: äriregister, ettevõte

    "Arvestades seda, et peale ümberehitust vajab Langerlo elektrijaam kütusena ca 1,8 miljonit tonni puidust pelleteid aastas, on sellise jaama kütusega varustamine tõsine logistiline väljakutse. Endise omaniku plaanide kohaselt kavatseti 60% jaama kütusevajadusest katta impordiga Põhja-Ameerikast ja 40% Euroopast. Viimasega seoses on muidugi huvitav teada, kui palju kavatseb Graanul Invest katta jaama kütusevajadusest Eesti päritoluga kütusega," arutles Sutter.
    "Kokkuvõttes tuleks Graanul Investile nii suure ja perspektiivika investeeringu puhul õnne ja edu soovida," lausus ta.
    Graanul Investi väikese konkurendi OÜ Kronopal juht Janek Pärtelpoeg nimetas elektrijaama ostu Belgias tubliks ettevõtmiseks, öeldes, et loomulikult on tegu suure tehinguga. Pärtelpoeg soovis pelletisuurtootjale edu. 
    Kirjanen nägi juba talvel võimalust
    „Mul on hea meel, et sellele projektile on leitud võimekas investor, kellel on tugevad kogemused nii metsanduses, pelletite tootmise ja logistika vallas kui ka energeetikas. Loodame, et Graanul Investi kontsern suudab projekti jätkata ja edukalt lõpuni viia,“ kommenteeris Langerlo elektrijaama juht Marc Rommens tehingut.
    Graanul Investi juht Raul Kirjanen jäi ise täna tabamatuks. Küll aga mainis ta juba veebruaris Äripäevale antud intervjuus, et Saksa suurima pelletitootja German Pelletsi pankrot annab Eesti tootjatele võimaluse oma turgu laiendada. „Vaatame, kas meil võiks selles olukorras tekkida võimalusi oma positsioone turul kindlustada või isegi laiendada,“ rääkis ta ettevõtte plaanidest.
    Saksa pelletitootja German Pellets, kes veel 2013. aasta seisuga oli maailma suurim pelletitootja, andis sisse avalduse ettevõtte maksejõuetuks tunnistamiseks. Kirjanen leidis toona, et German Pelletsi maksejõuetuses on mänginud kõige suuremat rolli kolmas järjestikune soe talv Euroopas ja langevad kütuste hinnad maailmas. 
    Hando SutterFoto: Andres Haabu
    Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri palvel avaldame tema kommentaari ka täismahus.
    Sutter: projekti suurus on märkimisväärne
    "Vanade söeelektrijaamade ümberehitamine biomassi kasutavateks elektrijaamadeks on viimasel ajal olnud Euroopas üsna tavapärane. Seda eelkõige põhjusel, et ümberehitamise kulud on võrreldes uue jaama ehitamisega mõõdukad, söe asemel biomassi kasutamine elektritootmiseks võimaldab vähendada 80 kuni 85% ulatuses CO2 emissiooni, investeering aitab kaasa varustuskindluse tagamisele ja tegemist on kõige odavama Euroopa Liidu 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamise võimalusega.
    Arvestades seda, et Belgial on hetkel ilmsed raskused 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamisega, on antud projekti näol tegemist väga olulise panusega Belgia energiatootmise portfelli. Kuigi meil ei ole antud hetkel täpset ülevaadet Graanul Investi plaanist selle jaamaga, on märkimisväärne selle projekti suurus. Nimelt kavandas jaama endine omanik German Pellets vana ca 600 MW söejaama ümberehitamist ca 400 MW biomassi kasutavaks jaamaks, mis tähendab, et tegemist on maailmas suuruselt teise biomassi kasutava jaamaga.
    Näiteks Auvere elektrijaama biomassi kasutamise võimsus on üksnes 135 MW. Arvestades seda, et peale ümberehitust vajab Langerlo elektrijaam kütusena ca 1,8 miljonit tonni puidust pelleteid aastas, on sellise jaama kütusega varustamine tõsine logistiline väljakutse. Endise omaniku plaanide kohaselt kavatseti 60% jaama kütusevajadusest katta impordiga Põhja-Ameerikast ja 40% Euroopast. Viimasega seoses on muidugi huvitav teada, kui palju kavatseb Graanul Invest katta jaama kütusevajadusest Eesti päritoluga kütusega.
    Tänaste elektrituruhindade juures ei ole sellise investeeringu tegemine jätkusuutlik, seetõttu võimaldab Belgia valitsus projektile taastuvenergia toetust, mis garanteeritakse vähemalt järgmiseks kümneks aastaks. Kokkuvõttes tuleks Graanul Investile nii suure ja perspektiivika investeeringu puhul õnne ja edu soovida. Tänase uudise valguses on aga ehk huvitavamgi analüüsida Graanul Investi äsjast vastuseisu kodumaise väheväärtusliku puidu kasutamisele Narva elektrijaamades taastuvelektri tootmise eesmärgil. Tegu on kahtlemata huvitava asjade pöördega, kus ettevõte, mis äsja seisis tugevalt selle vastu, et Eestis kasutataks väheväärtuslikku kohalikku puitu Narva jaamades elektritootmiseks, on nüüd tõenäoliselt ise asumas Eesti puidust toodetud pelleteid Belgias elektriks põletama."
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eksperdid: volatiilne tehinguturg näitab tõusumärke Kümne aasta kõige kehvem karuturg saab läbi
Koos stabiliseeruva makromajandusega ja optimistlike väljavaadetega erakapitali valdkonnas on olemas eeldused tehinguturu tõusuks, kirjutavad PwC eksperdid Andres Petjärv, Sass Karemäe ja Raul Ruubel.
Koos stabiliseeruva makromajandusega ja optimistlike väljavaadetega erakapitali valdkonnas on olemas eeldused tehinguturu tõusuks, kirjutavad PwC eksperdid Andres Petjärv, Sass Karemäe ja Raul Ruubel.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Coop Pank napsas LHV-lt tippjuhi
Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juhina asus tööle Moonika Maaring, kes töötas varem LHVs.
Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse äriliini juhina asus tööle Moonika Maaring, kes töötas varem LHVs.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Keskpankur: järgmisel korral tuleb intresse kärpida
Euroopa Keskpank alandab intressimäärasid suure tõenäosusega juunis, vahendab Bloomberg.
Euroopa Keskpank alandab intressimäärasid suure tõenäosusega juunis, vahendab Bloomberg.
Herem suures intervjuus: riik võiks erafirma moonatehasele maksta peale
Eestis laskemoonatehase kasumlikuks toimetamiseks oleks üks variant riigil eraettevõtjale peale maksta, leiab kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem rääkis saates “Kuum tool”, et nii kohalike kui ka välismaiste ettevõtjate ja investorite julgustamiseks on Eesti kaitsevõime märgatavalt paranenud, kuid Eesti vajab rohkem vahendeid, millega saaks vastast hävitada piiri taga.
Eestis laskemoonatehase kasumlikuks toimetamiseks oleks üks variant riigil eraettevõtjale peale maksta, leiab kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem rääkis saates “Kuum tool”, et nii kohalike kui ka välismaiste ettevõtjate ja investorite julgustamiseks on Eesti kaitsevõime märgatavalt paranenud, kuid Eesti vajab rohkem vahendeid, millega saaks vastast hävitada piiri taga.