Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sutter: Graanul Invest võttis vastu tõsise väljakutse

    Graanul Investi omanik ja juht Raul Kirjanen pälvis Äripäevalt aasta ärimehe tiitli.Foto: Väinu Rozental

    Graanul Investi investeering Belgiasse on ettevõttele tõsine logistiline väljakutse, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

    Täna teatas Graanul Invest, et ostis Belgias elektrijaama, mis ehitatakse ümber pelletiküttele. Ümberehitamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 250 miljonit eurot.
    „Langerlo elektrijaama projekt on meie ettevõtte arengus suur samm edasi. Oleme sarnaseid projekte otsinud juba paar aastat,“ sõnas Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen. Langerlo jaamale on eraldatud toetusmeede, et söe baasil töötavad katlad ehitataks ümber pelletite põletamiseks. Elektrijaama täiskoormusel töötamisel kasutab jaam 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas. Jaama ümberehitus kütuse vahetamiseks peab olema lõpetatud 2018. aasta sügiseks.
    Sutter: logistiline väljakutse
    Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutter ütles, et kuigi neil ei ole veel täpset ülevaadet Graanul Investi plaanist ostetud jaamaga, on märkimisväärne selle projekti suurus.
    Tema sõnul on vanade söeelektrijaamade ümberehitamine biomassi kasutavateks elektrijaamadeks viimasel ajal olnud Euroopas üsna tavapärane. 

    Graanul Invest

    Alustas tegevust 2003. aastal. Euroopa suurim puidugraanulite ehk pelletite tootja. Tegeleb metsandusega, bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega. Põhineb erakapitalil.

    Kontserni kuulub 11 pelletitehast, kaks müügiorganisatsiooni, neli koostootmisjaama ja kolm metsa ülestöötamisega tegelevat ettevõtet. Töötajaid on 501.

    Graanul Invest grupi tootmisvõimsus on 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas.

    Käive oli 2014. aastal 138 miljonit eurot ja puhaskasum 12 miljonit eurot. 

    Omanikud: 51% OÜ Biofuel (Raul Kirjanen), 40% OÜ Neoinvesteeringud (Anders Anderson), OÜ Renergy 9% (Andres Rätsepp).

    allikas: äriregister, ettevõte

    "Arvestades seda, et peale ümberehitust vajab Langerlo elektrijaam kütusena ca 1,8 miljonit tonni puidust pelleteid aastas, on sellise jaama kütusega varustamine tõsine logistiline väljakutse. Endise omaniku plaanide kohaselt kavatseti 60% jaama kütusevajadusest katta impordiga Põhja-Ameerikast ja 40% Euroopast. Viimasega seoses on muidugi huvitav teada, kui palju kavatseb Graanul Invest katta jaama kütusevajadusest Eesti päritoluga kütusega," arutles Sutter.
    "Kokkuvõttes tuleks Graanul Investile nii suure ja perspektiivika investeeringu puhul õnne ja edu soovida," lausus ta.
    Graanul Investi väikese konkurendi OÜ Kronopal juht Janek Pärtelpoeg nimetas elektrijaama ostu Belgias tubliks ettevõtmiseks, öeldes, et loomulikult on tegu suure tehinguga. Pärtelpoeg soovis pelletisuurtootjale edu. 
    Kirjanen nägi juba talvel võimalust
    „Mul on hea meel, et sellele projektile on leitud võimekas investor, kellel on tugevad kogemused nii metsanduses, pelletite tootmise ja logistika vallas kui ka energeetikas. Loodame, et Graanul Investi kontsern suudab projekti jätkata ja edukalt lõpuni viia,“ kommenteeris Langerlo elektrijaama juht Marc Rommens tehingut.
    Graanul Investi juht Raul Kirjanen jäi ise täna tabamatuks. Küll aga mainis ta juba veebruaris Äripäevale antud intervjuus, et Saksa suurima pelletitootja German Pelletsi pankrot annab Eesti tootjatele võimaluse oma turgu laiendada. „Vaatame, kas meil võiks selles olukorras tekkida võimalusi oma positsioone turul kindlustada või isegi laiendada,“ rääkis ta ettevõtte plaanidest.
    Saksa pelletitootja German Pellets, kes veel 2013. aasta seisuga oli maailma suurim pelletitootja, andis sisse avalduse ettevõtte maksejõuetuks tunnistamiseks. Kirjanen leidis toona, et German Pelletsi maksejõuetuses on mänginud kõige suuremat rolli kolmas järjestikune soe talv Euroopas ja langevad kütuste hinnad maailmas. 
    Hando SutterFoto: Andres Haabu
    Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri palvel avaldame tema kommentaari ka täismahus.
    Sutter: projekti suurus on märkimisväärne
    "Vanade söeelektrijaamade ümberehitamine biomassi kasutavateks elektrijaamadeks on viimasel ajal olnud Euroopas üsna tavapärane. Seda eelkõige põhjusel, et ümberehitamise kulud on võrreldes uue jaama ehitamisega mõõdukad, söe asemel biomassi kasutamine elektritootmiseks võimaldab vähendada 80 kuni 85% ulatuses CO2 emissiooni, investeering aitab kaasa varustuskindluse tagamisele ja tegemist on kõige odavama Euroopa Liidu 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamise võimalusega.
    Arvestades seda, et Belgial on hetkel ilmsed raskused 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamisega, on antud projekti näol tegemist väga olulise panusega Belgia energiatootmise portfelli. Kuigi meil ei ole antud hetkel täpset ülevaadet Graanul Investi plaanist selle jaamaga, on märkimisväärne selle projekti suurus. Nimelt kavandas jaama endine omanik German Pellets vana ca 600 MW söejaama ümberehitamist ca 400 MW biomassi kasutavaks jaamaks, mis tähendab, et tegemist on maailmas suuruselt teise biomassi kasutava jaamaga.
    Näiteks Auvere elektrijaama biomassi kasutamise võimsus on üksnes 135 MW. Arvestades seda, et peale ümberehitust vajab Langerlo elektrijaam kütusena ca 1,8 miljonit tonni puidust pelleteid aastas, on sellise jaama kütusega varustamine tõsine logistiline väljakutse. Endise omaniku plaanide kohaselt kavatseti 60% jaama kütusevajadusest katta impordiga Põhja-Ameerikast ja 40% Euroopast. Viimasega seoses on muidugi huvitav teada, kui palju kavatseb Graanul Invest katta jaama kütusevajadusest Eesti päritoluga kütusega.
    Tänaste elektrituruhindade juures ei ole sellise investeeringu tegemine jätkusuutlik, seetõttu võimaldab Belgia valitsus projektile taastuvenergia toetust, mis garanteeritakse vähemalt järgmiseks kümneks aastaks. Kokkuvõttes tuleks Graanul Investile nii suure ja perspektiivika investeeringu puhul õnne ja edu soovida. Tänase uudise valguses on aga ehk huvitavamgi analüüsida Graanul Investi äsjast vastuseisu kodumaise väheväärtusliku puidu kasutamisele Narva elektrijaamades taastuvelektri tootmise eesmärgil. Tegu on kahtlemata huvitava asjade pöördega, kus ettevõte, mis äsja seisis tugevalt selle vastu, et Eestis kasutataks väheväärtuslikku kohalikku puitu Narva jaamades elektritootmiseks, on nüüd tõenäoliselt ise asumas Eesti puidust toodetud pelleteid Belgias elektriks põletama."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.