Kirjanen: Balti pelletid Belgia elektrijaama ei sobi

Tänase päeva seisuga ei ole Belgias soetatud Langerlo elektrijaamas võimalik põletada Baltikumist pärit pelleteid ja seega plaanib Graanul Invest osta vajamineva tooraine tõenäoliselt Põhja-Ameerikast. "Meie tootmisele Baltikumis see otsest mõju ei avalda," kinnitas ta. Kas nad äratavad uuesti ellu oma Ameerika ja Kanada vallutamise idee, näitab tema sõnul aeg.

Belgia elektrijaama vastu on Graanul Invest Kirjaneni sõnul huvi tundnud juba üle aasta, kuid arutellu asuti paar-kolm kuud tagasi. Sellest ajast saadik on asjaga väga intensiivselt tegeletud ja üleeile hilisõhtul jõutigi kokkuleppele.

"Müügi põhjus on ilmselt German Pelletsi pankrot ja sellest tulenev võimetus nende poolt seda projekti ise realiseerida," ütles Kirjanen, miks vastaspool elektrijaama müüs. "Kuna jaam jäi ka märtsi lõpus seisma, sest söe põletamise keskkonnaload said läbi ja jaama tühjalt üleval hoidmine on väga kulukas, siis jõudsime ruttu kokkuleppele," lisas ta. 

Graanul Invest on lubanud investeerida aegade suurima summa, 250 miljonit eurot, et jaam pelletiküttele ümber ehitada. Projekti finantseeritakse oma rahaga ja kindlasti võetakse ka laenu. Missuguses suhtes, kust ja missugustel tingimustel, on Kirjaneni sõnul veel lahtine.

Elektrijaam hakkab saama nn rohelise energia toetust, mida makstakse tema sõnul toodetud megavatt-tundide pealt. "Selle täpne suurus alles selgub," lausus ta. 

Flaami omavalitsus vähendab toetusi bioenergiale

Belgia väljaanne De Tijd kirjutab 2 miljardi euro suurusest toetusest elektrijaamale, mida oldi juba varasemalt lubatud ja mis on mõeldud 10 aasta peale, kuid selleks on vaja täita ettekirjutatud tingimusi, näiteks seda, et pelletid peavad tulema Põhja-Ameerikast. Toetuse väljamaksja oleks kohalik omavalitsus ja kohalik energiaagentuur. Tehas peaks olema uuendatud 2018. aasta suveks. 

De Tijd kirjutab, et Flaami omavalitsus ei toeta enam ulatuslikult biomassil tootvaid elektrijaamu, sest see neelavat olulise osa toetusteks mõeldud rahast. Näiteks olevat omavalitsus tühistanud möödunud kuul teiste Ghentis asuvate biomassil tootvate elektrijaamade toetuse. 

Kirjaneni sõnul on elektriturg Belgias avatud samamoodi nagu Eestis, ehk võrku pääsevad elektrit müüma kõige efektiivsemad ja odavamad jaamad. Belgia erinevus on aga tema sõnul see, et kogu baaskoormus toodetakse tuumaenergiaga, mis on väga odav. "Eks meie ülesanne on olla efektiivne ja jõuda oma hinnaga sellesse kohta, et pääseme turule," lausus ta. 

Selle peale, kas on ka juba järgmised ettevõtete ostud plaanis, kommenteeris Kirjanen, et nad vaatavad ikka ringi. Belgia suur projekt paneb aga Graanul Investi kapitali suures mahus lukku. "Järgmised projektid peavad olema väga atraktiivsed, et nad meile huvi pakuks," märkis Kirjanen.

Nagu varem, ei pidanud Kirjanen ka seekord tõenäoliseks, et järgmiste investeeringute tarvis väljastatakse võlakirju või mindaks lausa börsilt raha hankima.