• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Huvi ehitama õppida on suur

    Tikkurila koolituskeskuse juht Meelis Tarto näitab, kuidas vana tooli värskendada.Foto: Meeli Küttim

    Eestlaste jaoks on ise tegemine endiselt hinnas.

    Seda näitavad ehitus-, restaureerimis- ja renoveerimiskoolitused, mis ajaga on muutunud aina populaarsemaks ja täituvad kiiresti, kirjutab 22. juuni Äripäev ehituse rubriigis.
    Tikkurila Koolituskeskuse juhi Meelis Tarto sõnul on nende koolitused hooajal ehk septembrist jõuludeni ja jaanuarist maini puupüsti täis. “Suvel eelistatakse vabas õhus koolitusi, mitte umbses klassiruumis istuda,” lisas Tarto. Ta on täheldanud tendentsi, et inimesed tahavad aprillis-mais koolitustel ära käia, et suvel saaks maja või korteri remondil koolitustel omandatud oskusi kasutada. “Käiakse nii praktilisi oskusi omandamas kui ka ideid otsimas, kuidas midagi teha,” märkis Tarto.
    Vivendi koolituskeskuse juhi Tiiu Maari sõnul on arvamus, et inimesed eelistavad suvel koolitustel käia, kuna siis on neil enam vaba aega, ekslik. Pigem eelistatakse septembrist maini toimuvaid koolitusi. “Tõsi, suvel käiakse samuti koolitustel, kuid need on sageli teist laadi – toimuvad vabas õhus ja piirduvad ühe nädalavahetusega,” rääkis Maar.
    Maar selgitas, et nad on keskendunud sellele, et inimene, kes pole varem akutrelli või pintslitki käes hoidunud, saaks koolitusele tulles mööbli valmistamise, taastamise või mõne dekoratiivtehnika omandamisega nii palju teadmisi, et suudaks saada asjaga otsast lõpuni ise hakkama. “Mööbli puhul jääb kursuse lõpuks neile kena ese ja juhtnöörid, kuidas midagi teha,” rääkis Maar.

    Valik suvekursusi:

    21.-22.06 

    Maakivimüüritise ladumine

    Asukoht: Aasa talu, Võivaku küla, Viljandimaa

    Info: [email protected]

    09. 07

    Lubja ja tõrva kasutus traditsioonilises ehituses

    Asukoht: Vilsandi Rahvuspark

    Info: maaarhitektuur.blogspot.com.ee

    09. ja 10.07      

    Palkmaja seetpoolt soojustamine ja savikrohv

    Asukoht: Harjumaal, Vaidas

    Info: maaarhitektuur.blogspot.com.ee

    15.07 

    Lubi- ja savikrohv, värvid

    Asukoht: Loodi mõis, Viljandimaa

    Info: [email protected]

    16.07 

    Savipõrand ja savikrohv 

    Asukoht: Harjumaal, Vaidas

    Info: maaarhitektuur.blogspot.com.ee

    16.-17.07

    Savist kuppel-pitsaahi

    Asukoht: Aasa talu, Võivaku küla, Viljandimaa

    Info: [email protected]

    13.-14.08

    Tellisehituse praktikum III. Nurgad ja vormid, korsten, võlv ja kaar

    Asukoht: Eesti Vabaõhumuuseum

    Info maaarhitektuur.blogspot.com.ee

    15.-24.08  

    Mööbli ja puiteseme restaureerimise kursus

    Info: www.vivendi.ee

    17.-18.08 

    Traditsioonilise maakiviaia ehitamine

    Asukoht: Esna mõis, Järvamaa

    Info: [email protected] 

    Inimesed võtavad suuremaid asju ette
    “Kui varem tuldi lihtsamate soovidega, käidi riiuleid ja aiapinke tegemas, siis nüüd pole haruldased suured kummutid, keerulised lauad, lamamistoolid, narivoodid jne," loetles Maar. "Meie  restaureerimise kursustel on taastatud lihtsamate asjade seas ka mitu tigudiivanit, mis on algajale päris paras ettevõtmine,” lisas ta.
    Kursused täituvad kiiresti ja sageli jääb inimesi ootenimekirja. Suurt huvi pakkuvates ainetes on korraldatud ka lisakoolitusi. “Meie kursusele mahub korraga kuus-seitse inimest, sest iga inimene toimetab oma isikliku ja teistest erineva esemega ning seetõttu vajab juhendaja täit tähelepanu. Sageli puuduvad inimestel oskused täiesti ja nad vajavad abi iga nüansiga,” selgitas Maar.
    Maar lisas, et kursuse eesmärk on ehitus- ja puidutöökogemuseta inimesele vajalikud oskused anda – selleks kasutatakse kursusel ka tööriistu, mis on kättesaadavad tavalises ehituspoes. “Nii mõnigi kursusel käinu on pärast öelnud, et on omandatu põhjal endale ka väikese töökoja teinud, kus edaspidi nokitseda,” rääkis Maar.
    Populaarsed on nii mööbli valmistamise kui ka restaureerimise koolitused. Suurt huvi tuntakse dekoratiivviimistluse, dekupaaži ja aaderdamise vastu. “Dekupaaž on väga vana tehnika – esemeid kaunistatakse salvrätikute abil. Aaderdamisega saab puidule anda väärtuslikuma ilme - näiteks männipuidule anda pähklijuure või mahagoni välimuse. Puidusüsi imitatsioonitehnikaga saab kaunistada puitmööblit, aga ka mittepuitmaterjalist väiksemaid ja suuremaid pindu,” loetles Maar.
    Populaarseim koolitus on läbi aegade olnud Tarto sõnul dekoratiivvärvimine, kuid ka uuemad koolitused, nagu näiteks teadlik kodukujundamine, on inimestele meeldima hakanud. “On inimesi, kes on ühele koolitusele tulnud ja siis järjest kõik kursused läbinud,” tõi Tarto näiteks. 
    Hea sõna kursuse kohta levib
    Tarto sõnul küsitakse osalejatelt, kust nad on kursuse kohta info saanud, ja sageli viidatakse, et üks või teine sõber on koolitusel käinud ja seda soovitanud. "Meie koolituskeskus, kus korraldame kursusi värvimüüjatele, ehitajatele, maalritele, ehituskoolide õpilastele, arhitektidele ja disaineritele, on varustatud väga heade võimalustega," märkis Tarto.
    “Meil on 40 kohaga auditoorium, kuhu on korraga mahtunud ka 60 õppurit, meil on show-labor, üles-alla liikuvad laepaneelid. Me saame näidata kõike värviga seonduvat. Ja tõsi, kuigi me kasutame ja tutvustame Vivacolori värve, on põhirõhk sellel, et õpetada inimestele, kuidas, miks ja mida teha,” jätkas Tarto.
    Kuna rõhk on praktilisel koolitusel, täituvad need kiiresti ja harvad pole juhtumid, kus 40 inimesele mõeldud koolituse kohta tuleb üle saja soovija. Aastas koolitatakse üle poole tuhande huvilise, kellest umbes 40% on tavakasutajad.
    OÜ Säästvad Ehituslahendused juhatuse liikme Kermo Jürmanni sõnul on suvel populaarsed välitööde koolitused. Näiteks on väga populaarne maakivist aedade ja müüride ladumise koolitus. “Millal siis veel? Välitöid saabki vaid suvisel ajal teha,” märkis Jürmann. Maakivimüüride ladumise koolitusele on andnud hoogu ka PRIA, mis maksab toetust nende ladumiseks. 
    Huvi on Jürmanni sõnul suur eelkõige praktiliste koolituste vastu, õpiringkäigud ja seminarid nii populaarsed ei ole. "Siiski on lootust veel suvistele kursustele mahtuda, kuna aeg-ajalt on inimesed sunnitud eri põhjustel kohast loobuma. Meil on pidevalt inimesi ootenimekirjas,” täpsustas ta.
    Jürmanni sõnul soovib eestlane ise ehitada. “Paljudel on maakodud, kus tahetakse oma kätega ehitada. Käib ka töömehi, kes soovivad uusi oskusi omandada,” rääkis Jürmann. Lisaks käib tema sõnul inimesi, kes ise ehitada ei soovi, kuid tahavad läbi käia ja ära näha kõik kvaliteetse ehituse etapid, et tellijatena targemad olla ja nõuda ehitajatelt korralikku tööd. "Et ise pädevat omanikujärelevalvet teha ja kvaliteetset tööd sisse osta,” märkis Jürmann. 
    Põhjalik info Antiigiveebist
    Üle Eesti koondab laias valiku ehitus-, renoveerimis- ja restaureerimisalast koolitusinfot portaal antiigiveeb.ee. Ettevõtte juhatuse liikme Kalle Kase sõnul tegeles ta varem antiikmööbliga, kuid läks siis tööle Säästva Renoveerimise Infokeskusesse, kus tal tekkis huvi ehitamise ja eriti säästva ehitamise vastu, mistõttu tekkis mõte info sellel teemal kokku koguda. Kuna olemas oli lehekülg antiigiveeb.ee, lisas ta algul infot sinna, hiljem ei soovitud harjumuspärast nime enam vahetama hakata.
    Kase sõnul on korraldatavate koolituste valik lai. “Juunis on nädalavahetusi, kus on korraga kolm koolitust,” tõi ta näiteks. Kase sõnul on siiski parem korraldada koolitusi kevadel, sest juunis on juba palju muid sündmusi, nagu näiteks koolide lõpetamised, mistõttu inimestel on ehituskoolituse vastu huvi väiksem.
    Kase sõnul on koolitusi väga erinevaid. “On paaritunniseid loenguid ja isegi koolituslaagreid,” tõi ta välja. Koolitusi on lisaks väga erinevale tasemele – paljud sobivad inimesele, kes pole midagi ehitusest varem kuulnud, teised on tavakuulajale liiga keerulised, eeldades mõningaid eelteadmisi. Seetõttu tasub küsida korraldajalt alati lisainfot.
    Kask korraldab ka ise koolitusi. “Koolitused on läinud praktilisemaks ja sageli soovitakse, et nende lõpuks valmiks midagi, näiteks saaks korda mõni tuba,” rääkis Kask, et klassiruumis istumisele eelistatakse tegevusi objektil. 
    See on muutnud koolituste korraldamise väljakutsuvamaks – tekib küsimus, kes selle eest maksab. Kase sõnul on finantseerimiseks kolm võimalust. Kõige lihtsam on siis, kui mõni aktiivne kogukonnaselts on huvi pakkuva objekti kordategemiseks kirjutanud projekti ja saanud toetuse. Teine võimalus on, et peremees, kelle hoones töid tehakse, maksab kinni materjali ja meistri kulu. Kolmas võimalus on, et koolitatavad tasuvad koolituse eest ise.
    Kase sõnul on sellistel koolitustel oluline enne toimumist kokku leppida, kuidas käitutakse, kui objekt ette antud ajaks ei valmi. “Mõnikord jätkab peremees, teine kord on kokku lepitud, et meister teeb töö lõpuni,” tõi Kask välja erinevaid võimalusi. 
    “Kutsun siinkohal üles aktiivseid külaseltse andma teada võimalikest majadest ja esemetest, mida mõne koolituse käigus saaks korda teha,” lisas Kask. 
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.