Eesti idu aitab luua igavesti lendavat õhulaeva

Mõne aasta pärast läheb eraldatud paika veost transportima dirižaabel.  Foto: Thibault Guenat (Life Size Media)

Superkondensaatoreid tootev Skeleton ühines Prantsusmaa ja Hiina projektiga toota uue põlvkonna dirižaableid.

Pärast 1937. aasta Hindenburgi katastroofi kaotasid inimesed usu dirižaablitesse, kuid nüüd näeb Prantsusmaa valitsus just õhulaevu tulevikutranspordi osana. Nende järele nähakse vajadust eeskätt prantsuse puidutööstuse jaoks.

Projekti juhib ettevõte Flying Whales, kes tahab ehitada kuni 60 tonnist raskust vedava õhulaeva, mis liiguks kiirusel 100 kilomeetrit tunnis. Sõiduk võiks päevas läbida tuhandeid kilomeetreid, mistõttu saab laadungeid viia ka eraldatud paikadesse. Ettevõtte sõnul disainivad nad sõiduki puidu vedamiseks, kuid sellega saab transportida raskesti ligipääsetavatesse paikadesse ka teisi suuri veoseid. Nii saaks viia näiteks mägedesse tuuleturbiine kohe ühes tükis.

Õhulaevad saaksid vedada ka tehases kokku pandud moodulmaju.  Foto: Thibault Guenat (Life Size Media)

Heeliumiga täidetud õhulaev saab kaupa tõsta ja maha laadida õhus hõljudes, mistõttu ei ole vaja sõidukil teha energiat kulutavaid õhkutõusmisi ja maandumisi. 

Eesti ettevõtte Skeletoni osa selles projektis on luua tavapäraste mootorite kõrvale hübriidsüsteem. „Tänu sellele, et tipuvõimsuste katmiseks kasutatakse superkondensaatoritel põhinevat hübriidsüsteemi, on võimalik baasvõimuse jaoks kasutada tunduvalt väiksemaid ja kergemaid mootoreid, mis muudavad süsteemi ka odavamaks,“ selgitas Skeleton Technologiesi tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Madiberk.

Superkondensaatoreid kasutatakse tõstmishetkedel, aga väga oluline on ka roll tasakaalu saavutamisel ja hoidmisel. „Õhulaeva puhul on tasakaal üks kõige olulisemaid küsimusi ja sealjuures on oluline, et kui nüüd saada maksimaalset võimsust, siis reaktsiooniaeg peab olema kohene ja superkondensaatorid just seda pakuvad,“ lisas ta.

Skeleton Technologies

Arendab ja toodab superkondensaatoreid ehk ülivõimsaid energiasalvesteid.

Asutatud 2009. aastal.

Asutajad Taavi Madiberk ja Oliver Ahlberg.

Käive 2014. aastal oli 61 160 eurot, kahjum 718 699 eurot.

2015. aasta majandusaasta aruanne on Skeletonil veel esitamata.

Kaasanud investeeringuid 15,9 miljoni euro eest.

Peamised investorid on investeerimisettevõte UP Invest, börsiettevõte Harju Elekter ning Euroopa suurettevõtete ja teadusasutuste ühendus KIC InnoEnergy.

Saanud EASilt toetusi 1,5 miljoni euro eest.

Flying Whales on seadnud eesmärgi jõuda aastaks 2020 seeriatootmisesse, mis tähendab Madiberki sõnul, et juba praegu peab töötama aktiivselt lõpliku disainiga, et tagada kümnendi lõpuks või uue kümnendi alguseks vajalik kvaliteet. „Flying Whales valis välja just Skeletoni, mitte teise akutootja või superkondensaatorite konkurendi, ja peamine eelis on ikkagi performance´is ehk siis vähem massi, vähem ruumala, aga seoses kõrgema efektiivsusega ka kõrgem eluiga, mis kindlasti õhulaeva puhul on kriitilise tähtsusega,“ ütles Madiberk.

Skeleton keskendub terviksüsteemidele

Skeleton, kes sõlmis tänavu lepingu ka prantsuse transporditehnoloogia arendajaga Adgero, ei saa enamikke oma kliendisuhetest avalikustada. Madiberki sõnul on nende superkondensaatoritele turul tugev nõudlus ja nad näevad, et ettevõte liigub õigel teel. Skeleton keskendub praegu terviklahendustele.

„Ettevõtte eesmärk ei ole müüa ainult maailma parimaid komponente, vaid me näeme, et selle jaoks et pakkuda kliendile paremat lahendust, me peame pakkuma integreeritud süsteemi. Viimasel aastal olemegi tugevalt selle nimel töötanud, et meil oleks see kompetents, mis puudutab nii juhtimissüsteeme kui ka jõuelektroonikat. Äriliselt on see oluline, kuna see võimaldab laiemat sihtklienti kaasata, aga teiseks on ka päeva lõpuks oluline kõrgema marginaali võtmes,“ ütles Madiberk.

Hiljuti pani Skeleton nurgakivi Eesti tehasele ja aasta lõpus või 2017. aasta esimeses kvartalis tuleb Madiberki sõnul Saksamaa tehase ametlik avamine.

Hetkel kuum