Uus sool Kreeka haavadele

Sellisele järeldusele jõudis IMFi järelevalveraport, kus kirjeldatakse fondi kui endaga rahulolevat mehaanilisi analüüse tegevat organisatsiooni. IMFi Aasia ja Ladina-Ameerika päritolu tegevjuhid on nüüd marus sellest, kuidas niigi piisavalt rikas Euroopa kasutas fondi raha ära euroliidu ja enda pankade päästmiseks.

Raporti järgi olid kolm peamist päästeoperatsiooni – Kreeka, Portugal ja Iirimaa – seninägematu mahuga. Kõigil kolmel riigil lubati võtta laenu ettenähtud limiiidist üle kolme korra enam. See tähendas 80 protsenti kõigist laenudest, mida IMF andis välja 2011–2014.

Miks nii tehti, jääbki ebaselgeks. Raporti koostajad ei saanud enda käsutusse kõiki vajalikke dokumente, kusjuures mitmed paberid on vormistatud ettenähtud reegleid eirates. Segaseks jääb mitmel puhul ka see, kes mis otsuse on langetanud ja kellel milline roll otsuste juures oli.

Mingit varuplaani ei paistnud päästmist vajavatele riikidele laenu andjatel olevat, ilmselgelt eirati võimalust, et eurotsoonis võib tekkida suurem kriis.

Nüüd on tekkinud olukord, kus kreeklased peavad päästeoperatsiooni kinni maksma, samal ajal kui Euroopa Liit ja IMF pole tunnistanud, et eesmärgiks oli päästa rahaliit. Selle asemel on kreeklasi pidevalt süüdistatud ebaõnnestumistes, mis tulenesid aga hoopis laiematest poliitilistest otsustest.

Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis tviitis täna Telegraphi artiklile viidates, et on aeg nõuda IMFi Euroopa divisjoni juhi Poul Thomseni viivitamatut vallandamist.