Soome arutab palgatoetuste mõttekuse üle

Lama ehk 90ndate aastate majanduslanguse kogemusest teatakse Soomes hästi, et pikaajaline töötus tähendab majandusele ja ühiskonnale kestvat probleemi, kui selle vähendamiseks midagi ette ei võeta. Ja see ei ole vaid konkreetse inimese elujärje languse ja vaesumise traagika.

„Kui meil on vaja tööjõudu juurde, et toime tulla rahvastiku vananemisega, ei või me leppida olukorraga, kus osa töötutest langeb pikka aega tööta olemise tõttu tööturult üldse välja,“ ütles Soome Palgasaajate uurimisinstituudi teadur Pekka Sauramo sel nädalal Kauppalehtile antud kommentaaris.

Mida riik saab teha, on alandada künnist uute töökohtade loomisel ja väheste kogemustega või kaua tööta olnud inimeste palkamiseks, mis paraku tähendab ettevõttele lisakulu.

Sauramo on selles leeris, kes pooldab riiklikke tugimeetmeid pikaajalise töötuse vähendamiseks, ehkki need on lühikeses vaates kulukad. „See katkestab pikaajalise tööta oleku, annab töötule tulevikuks uut lootust ning märke CVsse,“ põhjendas ta.

Just neil põhjustel ei jaga Sauramo pilkeid palgatoetuste aadressil, et need olevat vaid „tembutamine“, kuna püsivaid töökohti sel moel kuigi palju ei teki.

Aktiivsete tööturumeetmetega „tembutamise“ retoorika on kerkinud Soome peaministri Juha Sipilä valitsuse ajal, mil kõikjalt püütakse leida kokkuhoiu kohti ja võimalusi asju efektiivsemalt teha. Hõive tõstmine on aga üks peamisi prioriteete.

Tänane Helsingin Sanomat kirjutab, et näiteks on valitsusel plaanis lühendada perioodi, mille vältel makstakse töötu abiraha, et ergutada inimesi aktiivsemalt uut tööd otsima – vastavad eelnõud said parlamenti saadetud veel enne suvepuhkusi. Teise eelnõuga tahetakse pikendada töötaja katseaga, lühendada tööandja jaoks töötaja tööle ennistamise kohustust koondamise järel ning lihtsustada tingimusi pikaajalise töötu palkamiseks tähtajalise lepinguga. Samas pole aga ka nende abinõude kohta võimalik ette mingit garantiid anda, et need soovitud tulemuse annavad.

Soome YLE uudised vahendasid läinud nädalal, et valitsusel on muu hulgas plaanis ära muuta ka enim kriitikat pälvinud meede, kus vähese töökogemusega või kaua tööta olnud inimesel on võimalik tööandjale teatud aja jooksul oma tööoskusi demonstreerida, selle eest palka saamata. Seda perioodi on kavas neljalt kuult maksimaalselt kuu aja peale lühendada. Samuti tahetakse palgatoetuste ja starditoetuste maksmise tingimused muuta senisest paindlikumaks.

Soome töö- ja majandusministeeriumi andmeil oli juunis enam kui aasta tööta olnud inimesi läinud aasta sama ajaga võrreldes 16 600 võrra rohkem. Osakaaluna kõigi töötute hulgas on pikaajaliste töötute osakaal juba suurem kui üheksakümnendate aastate majanduslanguse ajal, mis on eriti murettekitav. Uuringud näitavad, et kui oled juba näiteks kaks aastat töötu olnud, on võimalused uut tööd leida järsult vähenenud.

Töötuse määr oli statistikaameti viimastel andmetel Soomes juunis 9,3% võrreldes 10%ga eelnenud aasta samal ajal.