Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eve Kirs: Eestis on hea äri ajada

    Eve Kirs Balti jaama turu juures.Foto: Andres Haabu

    Kui on vähegi ideid, saab hakata ettevõtjaks, sest Eesti pakub arenguvõimalusi ja ka kapital on kergesti kättesaadav, julgustab Astri Grupi üks omanikke Eve Kirs.

    Samas aga võtab väikeses Eestis ühest kohast teise jõudmine liiga kaua aega ja see süvendab äärealade tööjõu probleemi, lisab septembris toimuva Äriplaani konverentsi esineja Kirs oma jutusse ka kibedamaid noote.
    Äriplaani toimumise päeval on Eve Kirsil sünnipäev, kuid ta ütleb, et talle meeldib tähistada oma laste ja lähedaste sünnipäevi, mitte enda oma. "Mullu, kui käisin Äriplaanil, jättis see tugeva elamuse," tunnistab ta. "Teie kutset kaalusin ma ka tükk aega. Äriplaanil esinemine on väljakutse - sa pead koondama mõtted, jõudma paljudes asjades selgusele. Eks sellest tulevad ka ideed, mida teha paremini ja millega tulevikus tegeleda."

    Eestis kuulub Astri Grupile 16,2% turuosast.

    Grupp valdab eelmise aasta seisuga 145 000 m kaubanduspinda. Astri keskusi külastas mullu 17 miljonit inimest.

    Tegutsevaid ettevõtteid on 13, kuhu lisanduvad toitlustust ja muid teenuseid pakkuvad ettevõtted.

    Astri Grupi kinnisvaraettevõtted ning nendega seotud operaatorettevõtted pakuvad tööd 70 inimesele. Grupi omanikega seotud toitlustus- ja toiduainete tootmiseettevõtted pakuvad lisaks tööd umbes 200 inimesele.

    Spetsialistide sõnul avatakse Tallinnas lähiaastatel 150 000 mkaubanduspinda. Sellest elujõuliseks peetakse 50 000 m, millest omakorda 32 000 mkuulub Astri Grupile.

    Allikas: Eve Kirs

    Ideid ja tegemisi Kirsi osalusega Astri Grupil jagub. Eelmisel aastal käivitus Astri e-kaubanduse projekt, millega ühendatakse kõik Astri keskused ühtsesse e-kaubanduse süsteemi, kus saab osta kõikidest meie keskustest interneti kaudu. "Meil on selle projekti jaoks loodud eraldi meeskond, kes tegutseb eraldi ettevõtte all ning osutab meie keskustele teenust," räägib Kirs.
    Grupi põhiinvesteeringud on Lõunakeskuse kümnes etapp ja Balti jaama turu ehitus. 
    Mis saab Balti jaama turul praegu tegutsevatest mammidest-papidest?
    Kindlasti jätame alles letimüügi, kus väiketalupidajad saavad kaupa müüa. Meie klientideks saavad talud, pikemad lepingud sõlmime toitlustusasutuste, spordiklubiga.
    Pärast turu valmimist järgmisel aastal hakkame arendama Tartus Lõunakeskust, seal on meil 100 000 m2 arendamata maad. Samuti on ka Pärnus tööd. Ootel on paar uut projekti, nii Eestis kui piiri taga. 2013. aastal tegutsesime Riias, 2014. aastal oleksime peaaegu ostnud kaubanduskeskuse Leedus, aga tundus, et meil on juba suured arendused ees ja loobusime. Otsustasime, et jääme esialgu Eestisse, kuna siin on väga hea ärikeskkond.
    Mis siinse ärikeskkonna heaks teeb?
    Läbipaistvus. Lihtsus. Selgus. E-teenuste kättesaadavus. Seadused seavad küll järjest suuremaid norme ehitustele, kuid üldiselt on otsustamiskeskkond selge.
    Mis on Eestis hästi?
    Eratarbimine on tõusnud. Elanikkonna haridustase tõuseb. Ärikeskkond on lihtne ja kättesaadav, kui on vähegi ideid, saab hakata ettevõtjaks. Eesti pakub arenguvõimalusi, ka kapital on kergesti kättesaadav.
    Aga mis on Eestis halvasti?
    Tööjõudu on vähe, hõivatuse määr on suhteliselt kõrge. Peame keskenduma väärtuspõhisele majandusele. Peame mõtlema, kuidas oleks elanikkonna haridustase kõrgem, et me ei looks selliseid tööstusharusid, mis on tööjõu- ja ressursimahukad ja mis eeldavad madalat tööjõukulu. Tuleks vaadata, kuidas toodetes ja teenustes kvaliteeti tõsta. 
    Näiteks võiksime sisserändajatele pakkuda kvaliteetset haridust, mille läbides inimene meie riiki ka elama jääks. Eestisse elama asuvad inimesed peaksid suutma integreeruda meie tööturule, kõige hullem oleks see, kui nad jääksid vaid abisaaja staatusesse. Riigil annab selle jaoks palju ära teha. Inimesel ei tohi riigi ees lootusetuse tunnet tekkida.
    Mis on ehitus- ja kaubandussektoris kõige keerulisem?
    Kõvasti on pikenenud detailplaneeringu protsessid, nõutakse keskkonnamõjude analüüse, arhitektuurikonkursse. Lõunakeskuse 10. etapi finantseeringut taotlesime me üheksa kuud.

    Astri AS omanikud on Väino Põllumäe, Eve Kirs, Mitval OÜ, Aleg Kirs, perekond Hage ja Tüksammel ning Ilona Mening.

    Astri ettevõtete grupp omab lisaks Lõunakeskusele Tartus Fama, Astri ning Tempo keskust Narvas, Pärnu Keskust ning Balti jaama turgu Tallinnas.

    Missugune on tööjõuturu olukord Eesti suurimate linnade ümbruses?
    Narvas on väga raske leida spetsialiste, palgatase on madalam kui mujal Eestis. Juba keskastmejuhte, rääkimata tippspetsialistidest, tuleb Narvasse teistest linnadest tuua. Tartu on väga heas olukorras tänu ülikoolile ja suurtele ettevõtetele. Pärnu aga on äärmiselt hooajaline. Kuidas Pärnu ja Narva muret lahendada? Tuleks infrastruktuuri arendada. Eestis on vahemaad väga väikesed, kuid see, kui kaua võtab liikumine ühest linnast teise, on suur probleem. Kuigi viimastel aastatel on oluliselt paranenud ühistranspordi olukord, on siiski oluline, et ka autoga liiklejatel oleks võimalik kiirelt ja muretult näiteks Tallinna ja Tartu vahel liikuda.
    Mida peaks praegu õppima, et oleks kümne aasta pärast Eestis hea olla?
    Rakendusteadusi: IT, matemaatika, keemia, arstiteadused. Midagi, millest annab luua kõrgema väärtusega tegevusalasid.
    Mis eristab Eesti parimaid ettevõtteid?
    Sul võib olla väga hea idee, aga kui sul pole inimesi, kellega seda ellu viia, siis pole miskit teha. Ettevõte omanike põhiülesandeid ongi see, et nad suudaks kokku panna meeskonna, kes suudaks ettevõtte eesmärke ellu viia.
    Kas teil on see õnnestunud?
    Me loodame, et oleme olnud edukad. Meie portfell on aastast aastasse suurenenud ja kasumlikkus ei ole vähenenud. Me suudame uusi projekte arendada. Ju siis meil on koht turul olemas. Kui oled eksportiv ettevõte, siis on oluline luua rahvusvahelisi suhteid. Ühtpidi on see väikeses riigis keeruline, kuid teistpidi on jällegi lihtsam saada riigi institutsioonide kaudu ligipääsu teistele turgudele sisenemiseks.

    Lisaks Eve Kirsile astuvad Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan tänavu lavale Viljar Arakas, Raul Kirjanen, Thomas Padovani, Priit Alamäe, Jüri Mõis ja teised Eesti mõjukaimad ettevõtjad.

    Äriplaan toimub 28. septembril Nordea kontserdimajas.

    Pääsmed on müügil ariplaan2017.aripaev.ee

    Eve Kirs: kvoodiga juhte määrata ei saa
    Eve Kirs ei usu, et kvootide määramine oleks elujõuline lahendus meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks.
    Tema sõnul ei saa juhtide valikul olla eelistuseks sugu, valik sõltub ametikohale nõutavatest kvalifikatsioonist, isikuomadustest, mida ei saa määrata kvoodiga.
    Kvoodid püüaks kindlasti ebavõrdsusele tähelepanu, kuid ta ei usu, et selline kunstlik lahendus oleks elujõuline.
    „Meie meeskonnas on alati kõikidesse ühtmoodi suhtutud. Usun, et me kõik oleme suutnud koondada võimekaid inimesi. Minul ei ole olnud probleeme, asi on ikkagi selles, kas inimesed on kompetentsed ja suudavad vastata küsimustele. Olen Astri Grupis töötanud 22 aastat, sellest 15 aastat finantsjuhina. See kõik on tulnud sellest, mida ma koolis ja Astri Grupi meeskonnalt olen õppinud. Ma ei ole saavutanud midagi sellepärast, et olen naine,“ selgitas ta.
    Kui mõelda, millised naised on Eestis ettevõtete omanikeringis ja kelle töö Kirsile silma on jäänud, on üks selliseid kindlasti Ruth Oltjer – „üks tugevamaid ettevõtete omanikke“. Veel nimetab Kirs Kersti Seli, kes on tema hinnangul üks tugevamaid tegevjuhte. „Võiksin nimetada palju tugevaid ettevõtete tegevjuhte, kuid omanikke… Naisi ei ole ettevõtete omanikeringis väga palju. See, et mehed on enamasti omanikud, näitab nende riskijulgust, naised on alalhoidlikumad ja võtavad vähem riske,“ lausus ta.
    Maikuus juhtis minister Jevgeni Ossinovski tähelepanu, et sügisel toimuva Eesti suurima majanduskonverentsi Äriplaan esinejaskond on väga meestekeskne, ja äratas sellega sotsiaalmeedias elava diskussiooni. 
    Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tarbijate kindlustunne langes kuuga ligi 13%
Michigani Ülikooli tarbijauuringu tulemused näitavad tarbijate muret, et inflatsioon, tööpuudus ja intressimäärad võivad edasi liikuda ebasoodsas suunas.
Michigani Ülikooli tarbijauuringu tulemused näitavad tarbijate muret, et inflatsioon, tööpuudus ja intressimäärad võivad edasi liikuda ebasoodsas suunas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.