Island raputab krahhi taaga seljast

Valitsus leevendab kaheksa aastat jõus olnud kapitalikontrolli režiimi, Islandi majapidamised ja ettevõtted saavad jälle välismaale investeerida.

„Väga, väga head uudised Islandilt,“ kommenteeris endine Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen, kes ennustas Islandi krahhi juba siis, kui maailma suured reitinguagentuurid alles Islandi panku tippreitingutega hindasid. „Minu silmis on see otsustav samm selles suunas, et kapitali ja valuuta liikumiselt Islandile ja riigist välja kõik piirangud maha võtta.“

Täna jõuab Islandi parlamenti eelnõu, kus valitsus teeb ettepaneku võimaldada eraisikutel investeerida aastas kuni 100 miljonit Islandi krooni (ca 850 000 dollarit) välismaal väärtpaberitesse ja sooritada vähemalt ühe varaostu tehingu. Otseinvesteeringuid välismaale edaspidi enam ei piirata, kuid need peavad eelnevalt saama keskpanga heakskiidu. Lisaks on eelnõus veel rida muid leevendusi, millele tuleva aasta algusest tuleb lisa, vahendas agentuur Bloomberg.

„See on ratsionaalne samm jätkuks sellele, mis me siiani teinud oleme, et valmistuda kapitalikontrolli täielikuks tühistamiseks,“ ütles islandi rahandusminister Bjarni Benediktsson intervjuus agentuurile Bloomberg.

Islandi keskpanga juhi Mar Gudmundssoni sõnul on keskpanga valuutareservid, pangad ja majapidamised piisavalt tugevad, et selline leevendus võiks aset leida. Hinnanguliselt võib piirangute leevenemine vallandada riigist raha väljavoolu vahemikus 40 miljardist Islandi kroonist 165 miljardile kroonile, ütles ta pressikonverentsil. Juuli lõpu seisuga oli Islandi keskpanga valuutareserv 680 miljardit Islandi krooni.

Euro suhtes kaupleb Islandi kroon praegu tasemel 132,15 krooni eurost.

Island kehtestas kapitalikontrolli 2008. aastal, kui kõik Islandi kolm suurimat panka kordades riigi SKP ületanud võlakoorma all kokku kukkusid. Võlakoorma suurus oli 85 miljardit dollarit. Läinud aastast on kapitalikontrolli piiranguid sammhaaval leevendatud.

„Viimase kahe aastaga on kogu majanduses olukord täielikult muutunud,“ kommenteeris Bloombergile Islandi ülikooli majandusprofessor Asgeir Jonsson. „Islandil on nüüd väga suur jooksevkonto ülejääk, mis on krooni väga palju toestanud. Nüüd on meil olukord, kus majandusest peab laskma kapitali välja. Vajame seda, et tasakaalu tagada.“

Majanduseksperdid ja IMF on kiitnud viisi, kuidas krahhi järel võimul olnud Isalndi valitsused on kriisist jagu saanud. Osa majapidamiste laene kirjutati korstnasse ning väismaiseid investoreid sunniti osa kahjumist enda kanda võtma. Majandus on nüüd suuresti taastunud, kasvades 4% tempos. Töötus on alanenud 2%-le ja inflatsioon 1%-le.

„Kui see eelnõu vastu võetud saab, on vähe tõenäoline, et suurem osa islandlastest enam oma igapäevaelus kapitalipiiranguid märkab,“ ütles Benediktsson. „Seni on islandlased piiranguid märganud peamiselt välismaal reisides. Need reeglid muutuvad uue aasta algusest oluliselt.“

Äripäeva läinud aastal tehtud intervjuud Islandi endise keskpankuriga Islandit tabanud kriisist saab lugeda siit. "Ma ei arva, et süüdistada saaks dereguleerimist, kuna Islandi pangandus oli reguleeritud täpselt samal moel kui teiste Euroopa riikide pangad," rääkis Tallinna väisanud Hannes Hólmsteinn Gissurarson.