Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Autoturul käivitus osturalli

    Kogu aasta kestnud autode müügikasv jõudis augustis tippu, kui ettevõtjad ostsid aasta varasemaga võrreldes juba pea poole rohkem tarbesõidukeid.

    Kui uute sõiduautode turg kasvas augustis 20%, siis tarbesõidukite turg koguni üle 40% võrra. Kaheksa kuu kokkuvõttes on müügikasv olnud vastavalt 12 ja 14 protsenti.
    Enim müüdud tarbesõidukid olid Peugeot, Citroen ja Renault. Sama kolm marki moodustavad edetabeli esikolmiku ka kaheksa kuu kokkuvõttes, andis teada automüüjate esindusorganisatsioon AMTEL.
    Amserv Grupi juht Raivo Kütt märkis eelmise kuu hüppelise kasvu kohta, et nii suuri hankeid ei olnud, mis oleks tulemust tugevalt mõjutanud nagu Lätis paar kuud tagasi, kui politsei ostis 500 autot. „Seda ei saa öelda, et oleks tulnud keegi suur ja võtnud ühekorraga ning mõjutanud pilti. See jagunes laiali paljude klientide vahel,“ lausus Kütt. Selliseid asju Eestis polegi olnud, tavapäraselt ostetakse 10–20 autot korraga, lisas ta. 
    Samas jäi Kütt tuleviku hindamisel vaoshoituks. „Ühest kuust ei tasu sattuda eufooriasse, et automüük on tohutus tõusus ja kohe-kohe läheme lendama,“ märkis ta. „See on ikka nii, et Piibeleht all ja Vestmann peal ja vastupidi."
    Teiste seas Toyotasid ja Peugeot’sid müüva Küti sõnul ei tohiks statistilisi numbreid üle tähtsustada. „Eks majanduslik situatsioon on hetkel helgem. Kas ta nüüd niimoodi jätkub. Praegu neljandasse kvartalisse sellist optimismi ei jagu, aga kolmas kvartal on tõesti kena,“ lausus Kütt. Amserv Grupi osatähtsus Eesti turul oli viimases kuus lausa üle 16%.

    Ühest kuust ei tasu sattuda eufooriasse, et automüük on tohutus tõusus ja kohe-kohe läheme lendama.

    Raivo Kütt,
    Amserv Grupi juht
    Mis on edu saladus, et Toyota ja Peugeot on järjepanu eri autoliikide müüdiedetabelite esiotsas? Kütt rääkis, et Peugeot on tugev tarbesõidukite klassis ja ka hangetel on hästi läinud. Toyotal on aga pikk ajalugu diileritega ning auto ise töökindel.
    „Toyota ei ole mingi üllatus, vaid pigem on ta turule tulekust saadik sisuliselt kogu aeg olnud liider, mõned aastad välja arvatud,“ rääkis Kütt. „Toyota edu saladus on ikkagi suur tooteliin. Paljudel markidel seda võimalust ei ole. Toyota nõrkus on jällegi tarbesõiduki pool,“ lisas ta.
    Silmatorkavad tarbesõidukid
    Augustis müüdi 13 Toyota Land Cruiserit tarbesõidukina ja need soetas endale Küti sõnul NATO Eestis. Statistikas torkas silma, et augustis müüdi Jõhvis 20 Peugeot’d, mis ei ole Mariine Auto Jõhvi esinduse müügijuhi Marek Pahhomovi sõnul väga ebatavaline. „Suure osa sellest moodustas Peugeot 2008 (nn linnamaastur – toim) uuenenud mudel,“ märkis Pahhomov. Sellele mudelile on praegu ka mitme tuhande eurone soodushind, nagu näitab koduleht. Tegemist ei olnud Pahhomovi sõnul ühe suure hankega, vaid soetati üksikuid autosid, millest kolm läks Narva.
    Tavapäraselt müüakse Mariine Auto Jõhvi esinduses 10–15 autot ühes kuus, ütles Pahhomov. 
    Kütt: riigil tuleb oma autopark üle vaadata
    Amserv Grupi juhi Raivo Küti sõnul tuleb riigil lahendada kaks olulist autoturgu puudutavat küsimust: esiteks automaks ja teiseks riiklikud sõidukihanked.
    Automaksu puhul tuleb otsustada, mida maksustada. "Kas maks saab olema kilovattide pealt või selle pealt, mis saastab rohkem õhku, nagu teeb kogu maailm, aga Eesti tahaks võtta maksu kilovati pealt," lausus ta. "Ehk elektriautod, mis võiksid olla kõige rohelisemad, hakkavad kõige rohkem maksma, sest elektrimootorid on lihtsalt tugevad."
    Teine küsimus on Küti sõnul, kuidas riik hakkab korraldama suuri soodsaid autoostusid. "Koondada kõikide riigiasutuste ostud kokku, teha mingeid suuri hankeid. See on neil täielikult läbi mõtlemata, mis see endaga kaasa toob. See on kindlasti hästi suur korruptsiooni allikas. Võimalus mõjutada hankeid," uskus ta.
    Küti sõnul puudub praegu mehhanism, kuidas lõpetada liisinguperiood siis, kui korraga ostetakse 500, 700 või 1000 autot. "Kui hange jaguneb paari diileri vahel, siis mitte keegi ei ole võimeline võtma sellist kogust endale tagasi. See ajaks diilerid hauda," toonitas ta. Lahendus võiks olla tema sõnul see, et riik liisib autosid kapitalirendiga ehk ostab autod välja.
    Kütt soovitas riigil vaadata kogu oma autopark üle. Küsimus on tema sõnul eelkõige selles, kui palju neid ikkagi vaja on. "Täna on see väga erinev ministeeriumide ja asutuste lõikes. On neid, kus on üks auto, ja on neid, kus on 100 autot. Kas see on põhjendatud?" küsis ta. 
    Üks küsimus
    Kui palju suurenes augustis teie autopark?
    Raigo Neudorf, Telia meediasuhete juht
    Telia autopark suurenes augustis 25 uue sõiduki võrra. Tegu on tavaprase rotatsiooniga – nimelt said vanemate sõidukite liisingud augustis läbi, mistõttu sõlmiti uute sõidukite kasutamiseks uued lepingud. Kokku kuulub Telia autoparki suurusjärgus 250 sõidukit, ehk siis uuenduskuuri tegi läbi 10% ettevõtte autopargist.
    Mattias Kaiv, Omniva kommunikatsioonispetsialist
    Augustikuus soetasime 9 sõidukit – 6 nn väikekaubikut (Peugeot Partner) ja 3 kaubikut (Peugeot Boxer). Sõidukid osteti saadetiste veoks. Meil on sellel aastal igal kuul laekunud 7–10 uut sõidukit. Meie autopargis on hetkel 563 sõidukit. Autopark kasvab ning uueneb vastavalt ärivajadustele.
    Kaarel Kuusk, Eesti Energia meediasuhete juht
    Kontsern ostis augustis 7 uut sõidukit: 5 Nissan maasturit Elektrilevile operatiivvalve sõidukiteks; 2 Mitsubishi maasturit Enefit Kaevandused ASi logistikaettevõttele, millest üks läheb ettevõtte üldautoks ja teine side- ja turvangujaoskonnale. Kõikide sõidukite ostuks olid hanked korraldatud juba varem ja vastavalt tarnegraafikule oli sõidukite saabumine kokku lepitud augustikuusse. Nimetatud sõidukite ost moodustas 1,3% kontserni kogu autopargist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.