Seadus annab võimaluse asutada Eestis usaldusfonde, mis on rahvusvaheliselt levinud, sest aitavad investoritel vältida topeltmaksustamist. Teiseks eelnõuga võimaldatavaks uueks fonditüübiks on aktsiaseltsifondid.

Võrreldes kehtiva seadusega eristatakse eelnõus jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fondid, nn avalikud ja mitteavalikud fondid. Viimastele esitab eelnõu senisega võrreldes vähem nõudmisi, mis vähendab bürokraatiat professionaalsete investorite jaoks. Finantsjärelevalve roll selliste fondide tegevuse kontrollimisel väheneb oluliselt.

Fondivalitseja aktsiakapitalinõue langeb kolmelt miljonilt ühele, samuti võimaldab eelnõu teiste riikide fondivalitsejatel Eestis filiaali kaudu tegutseda. Oluliselt langeb osakute tagasivõtmistasu piirmäär – senise 1% asemel saab tagasivõtmistasuna rakendada maksimaalselt 0,05% konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1% teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi. 

Eelnõus on veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad investeerimisfondi tingimusi ja prospekti, depositooriumite vastutust ning fondide maksejõuetuse režiimi. Need muudatused lihtsustavad investeerimisfondide loomist ning seavad selgemad raamid fondivalitseja kohustustele.

Eesti kohustuslike pensionifondide turul tegutseb praegu neli fondivalitsejat.