Milliseid muudatusi tuleks ettevõttes ellu viia, et käive aastaga neljakordistada, ja kuidas kinnitada oma positsioon turul, kui see näib ilmvõimatu? Kas palgad tõusevad ning kuhu on mõistlik investeerida? Sellistel teemadel arutlevad homme Äriplaani konverentsil mõjukad Eesti ettevõtete omanikud.
Kuidas poliitikas kaasalöömine ettevõtete edule või mitteedule kaasa aitas ning miks ei tohi inimestega halvasti ümber käia,
räägib Karli Lambot augustis ilmunud intervjuus.
Eve Kirs, mitme kaubanduskeskuse omanik, tõdeb, et Eesti arengu tagaks investeerimine infrastruktuuri – see on see, mis hoiab maapiirkondades elu. Ühtlasi garanteerib Eve Kirs, et tuleva aasta kevadel avatavas värske hinguse saavas moderniseeritud Balti jaama turul on oodatud kauplema ka memmed-taadid oma koduaiasaadustega – et rikastada kaubavalikut ning väärtustada Eesti toorainet ning väikeettevõtlust.
Pane tähele!
Äripäeva veebil tasub silm peal hoida – homse konverentsi kajastus hakkab siin jooksvalt ilmuma, Äriplaani laval öeldu läheb lendu.
Jüri Vips on staažikas ettevõtja kes oma intervjuus toob välja võrdlused tänase ja 25 aasta taguse Eesti ettevõtluskeskkonna vahel – niisama labidaga vehkimine meid unistatud viie rikkaima Euroopa riigi staatusesse ei vii. Ettevõtluse arengu võti on intellektuaalne vara, mis ei ole seotud füüsilise keskkonnaga. Riigi alustala on maksumaksja, keskklass. Aga keskklassi on Eestis väga vähe. Kuhu keskklass kadunud on, räägib Jüri Vips intervjuus lähemalt.
Ettevõtjad võtavad oma nõukogu liialt kergekäeliselt, see on
nice to have asi, millega silma paista.
Hannes Lilp räägib intervjuus, kuidas nemad ostsid enda ettevõtte nõukogu esimehe Norrast ning kuidas see silmapilkselt neile turgudel uksi avama hakkas.
Eesti suurim regionaalpoliitiline viga on see, et noortel ei ole maal huvitavat tööd. Noori, kes lõpetavad ülikooli ja kolivad tagasi kodukohta, jääb üha vähemaks.
Raul Kirjanen, 2015. aasta ärimees tõdeb, et nemad täidavad Graanul Investis positsioone koolituse abil – kui turul ei ole pakkuda valmis spetsialisti, siis nemad näevad inimeses potentsiaali ja panevad selle oma kasuks tööle.
„Mina ei tegele põhimõtteliselt ettevõtlusega, kus ei ole võimalik töötajale väärikat palka maksta!“
lajatab täie enesekindlusega Hugo Osula. Lõpuks saavad otsustavaks ikkagi inimesed – ettevõtte edu tagab omavaheline keemia, hea keskkond.
Kuidas on tegutseda Eestis, kui Eesti ei ole sinu kodumaa.
Mida tegi Adcash õigesti, et võitis mulluse TOP 100 edetabeli. Thomas Padovani juhitud Adcashi kasv jätkub hoogsalt – viimase 12 kuu jooksul on värvatud rohkem kui sada uut töötajat ja just nende nutikate inimestega ehitatakse koos tulevikku.
Majandus- ja taristuminister
Kristen Michal leiab, et mida varem riigifirmad hakkavad börsile jõudma, seda parem. Ministeeriumis lähtutakse seisukohast, et neis kohtades, kus turg toimib tõrgeteta, on riik regulaator ja tellija, seega riik ei pea olema osaline konkurentsi hoidmises.
Viljar Arakas hindab kõrgelt Eesti kommertspankade analüüse Eesti majanduskeskkonna kohta, see aitab ennustada lähitulevikku ning hoida asjadel kätt pulsil.
Samas ennustab Arakas juunikuises intervjuus, et 2017. aasta ei oota Eesti ega ka maailma majanduses ees ei midagi ootamatut – oodata on pigem külgsuunas liikumist, palgasurve jätkub, töötajaid on jätkuvalt raske leida ja inflatsioon on madal.
Igaüks meist on Eesti turundaja alates sellest hetkest, kui lahkume riigipiiridest, ütleb
Priit Alamäe. Me peaksime ühise rusikana väljaspool Eestits koostööd tegema ja arendama teadlikku majandusdiplomaatiat. See on see, mis aitab riigil tervikuna edukaks saada.
Aku Sorainen leiab, et Eestis on käes tagumine aeg hakata pöörama rõhku kutse- ja rakenduskõrgharidusele. Meil on liiga vähe häid keskastme- ja oskusspetsialiste. Tuleks olla uhke selle üle, kui oled tipptegija oma valdkonnas. Olgu valdkonnaks mis iganes. Nii saab küsida oma töö eest õiglast hinda, ütleb regiooni suurimaks advokaadibürooks kasvanud Soraineni asutaja ja partner.
Me saame liiga vähe palka, tõdeb Jüri Mõis. 1000 eurot ei ole palju. Peaks vaatama ringi, kuidas tsivilisatsioon elab. Üks pere peaks saama vabalt 1000 eurot kulutada ja nii kaua kui meil seda ei ole, ei ole mõtet rääkida, et saame liiga palju palka.
Seotud lood
Puidufirma Osula Graanul kasvatas käivet kolmandiku võrra ning kasumit poole võrra, vaatamata sellele, et aasta teine pool oli turgudel sooja ilma tõttu keeruline.
Äripäeva aasta ärimeheks valitud Raul Kirjanenile kuuluv Graanul Investi kavatsused Belgia ühe suurema söeelektrijaamaga läksid vett vedama, kirjutas Eesti Ekspress.
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.