Toidutööstusel karmis konkurentsis hing kinni

Seakatk, aktsiisitõus ja Vene ekspordituru kadumine on teinud toidutöösturid valvsaks ja pannud otsima võimalusi, et kuidagi siiski konkurentsis püsida. Planeeritav suhkrumaks ja tooraine kallinemine ei tee ka tulevikku helgemaks, kuid uueks aastaks loodetakse siiski väikest kasvu.

„Sõltumata sellest, milline on tänane olukord, peavad meie ettevõtted ikka tegema plaane, ja plaane ka tehakse,“ ütles toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Ta tõi välja, et praegusel keerulisel ajal katsuvad ettevõtted investeerida rohkem masinatesse, et muuta tootmine efektiivsemaks. „See on nii-öelda plaan B, mis on ammu toidutööstustel töös,“ tõdes Potisepp ja lisas, et praegu peab iga inimest ja iga masina ostu niivõrd palju planeerima, et olla konkurentsis välisturgudel. „Sest eriti peale Venemaa embargot kõik konkureerivad kõigiga,“ rõhutas ta.

Toidutöösturite sõnul otsitakse meeleheitlikult üha uusi ekspordivõimalusi ja koduturul käib pingeline konkureerimine ja toodete kopeerimine. Pingeliseks teeb olukorra ka seis tööjõuturul, kus vabu oskuslikke töökäsi tuleb teistelt üle osta ning palgasurve üha suureneb.

Leiburi tegevjuhi Asso Lankotsi sõnul ei taha nemad palgaralliga kaasa minna ja seetõttu investeerib Leibur järgmisel aastal 8 miljonit eurot tootmise automatiseerituse tõstmisesse. Lankots ütles, et ettevõttes on tugevalt tunda, et palgad kasvavad kiiremini kui käive ja kasum ning sel aastal on olnud suhteliselt suur tööjõu voolavus. „Inimesed leiavad suhteliselt kergelt paremaid pakkumisi. See teeb stabiilse ja kvaliteetse tööjõu hoidmise ka loomulikult keerulisemaks.“

Konkureerima peab kogu Euroopaga

Valio Eesti juht Maido Solovjov leidis, et palgasurve on selles suhtes hea, et tööstused mõtlevad efektiivsuse peale. Teistpidi tõmbab see hinge kinni nii Valiol kui ka teistel tööstustel, sest turul on mitu mõjurit samal ajal. „Kuna Vene turg on kinni, mõtlevad kõik tööstused üle Euroopa järjest rohkem ekspordi peale. Hinnakonkurents on Euroopa-põhine ja samal ajal veel kiire palgaralli, mis kindlasti Saksamaal ja Poolas ei ole sellises suurusjärgus, nagu see on Eestis,“ ütles Solovjov.

„Kui üks sisend on võrreldes teiste riikidega oluliselt kallim, siis oled sa konkurentsist juba väljas,“ selgitas Solovjov. Ta tõi välja, et näiteks võrreldes Leedu ja Poolaga on Eesti tööstustel raske leida konkurentsieeliseid, sest siin on tööjõud ja tooraine kallimad, tootmismahud väiksemad ning ka Euroopa rikastest turgudest asume me kaugemal.

Solovjovi sõnul võiksid nad rohkemgi tegevusi masinatega asendada, kuid paraku on investeeritav rahasumma alati piiratud ja pigem investeeritakse uute toodete väljatöötamisse.

Töötajatest hoitakse kümne küünega kinni

Atria Eesti lihatööstuse juht Olle Horm tunnistas, et viimasel paaril aastal pole nad konkurentidelt töötajaid üle ostnud, kuid kolm-neli aastat tagasi küll. „Meie uus kollektiiv on komplekteeritud ikkagi konkurentide ekstöötajatest.“

Hormi sõnul on Valgas tööjõuga keerulisem, sest igal kevadel lähevad inimesed massiliselt mujale Eestisse õnne otsima. „Iseenesest inimesi ju tegelikult Valgas ja meiega piirnevas Lätis on, aga küsimus on selles, et paljud ei sobi tootmistööle,“ ütles Horm. Ta ütles, et noortel ei ole füüsiliselt raske töö esimene valik ja erinevalt teistest tööstustest on lihatööstuses palju operatsioone, mida ei ole kas võimalik või tulus masinatega asendada.

Atria lihatööstus tunneb Valgas isegi seda, et Tallinnas otsivad kontoritöötajaid nii vastavatud ABB äriteeninduskeskus kui paljud teised. „Ka meie otsime praegu jälle pearaamatupidajat. Finantstöötajate puudus on päris märkimisväärne.“ Valka on aga spetsialiste keerulisem sisse tuua. „Iga töötaja, kes tuleb tööle võtta väljastpoolt Valgat, tahab saada autot, transporti. See kõik teeb meie elu kallimaks ja raskemaks, aga keegi peab selle töö ära tegema,“ nentis Horm.

Olvi Grupi arendusdirektor Peep Akkel ütles, et A. Le Coq üleostmist ei tunne, kuid nad on juba enda tootmist piisavalt automatiseerinud. Samuti teevad nad palju ennetavaid tegevusi, et head töötajad nende juurest ei lahkuks. „Raha üksi ei ole tähtis, kuid see peab olema ka konkurentsivõimeline. Seda me jälgime korra aastas ja hoiame üldise kasvuga palgad tasakaalus,“ sõnas Akkel.

Ta lisas et järjest rohkem tähelepanu läheb ka headele töötingimustele ja õppimisvõimalustele. Spetsialistide pealekasvuks on Olvi Grupil stipendium, mis aitab leida tööstuskoolidest parimad ja ärksamad õppurid.