Kindlustusseltside ja maaklerite suhted on pinges ja sassis, rääkis intervjuus Äripäevale IIZI Kindlustusmaakler ASi otsemüügi- ja äriklientide osakonna juht Kaido Konsap.
- IIZI Kindlustusmaakler ASi otsemüügi- ja äriklientide osakonna juht Kaido Konsap Foto: Veiko Tõkman
Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan 2017 käinud Konsap rääkis, et eri turustuskanalite vahel käib koguni sõda. Samas uutel tulijatel on turule väga kerge siseneda ning proovikivi on pigem turuosa hoidmine.
"Eesti kindlustusturg meenutab sellist Lutsu Paunvere küla, kus mõisapoisid ja külakooli poisid üritavad ühe parve ümber oma tegusid teha," rääkis Konsap. Mõisapoisteks võib tema sõnul pidada kindlustusseltse ja külapoisid oleksid maaklerid. "Turg on suhteliselt muutumatu, ka tõus on konstantne, aastas 6-7%. Tegelikult käib turu ümberjagamine just kindlustusvahendajate ja maaklerite kaudu."
Konsap jätkab, et maaklerid on peamiselt Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted, kellel on infrastruktuur ja kes on tekitanud olukorra, kus uutel tulijatel, kindlustusseltsidel on väga madal sisenemisbarjäär. "Seetõttu on maaklerid suured sõbrad kõikidele turule tulijatele. Seega on meile paras proovikivi, kuidas tegutseda ühiselt ning viia tarbijani hea teenus võimalikult lihtsalt, arusaadavalt ja turvaliselt."
Tooge mõni näide.
Kui tarbija saab 64-leheküljelise kaskokindlustuse või autokindlustuse pakkumise, siis küsimus on, kui lihtne on sellest aru saada. Kabinetivaikuses käib sõda turu üle niimoodi, et teatud huvigrupid sooviksid turgu natuke rohkem reguleerida, et lihtsast ja kiirest müügist saaks midagi müstilist.
Teine näide: kui kindlustusmaakler töötab koos mõne näiteks bensiinijaamaga ja soovib seal kindlustust müüa, siis bensiinijaama töötaja ei või olla kindlustusmaakleri usaldusisik ja tema eest tööd teha, küll aga võib ta seda teha kindlustusseltsi eest. On natuke nagu turukanalite sõda.
Kui vaadata ümberjagamisest välja, siis meie tegelik väljakutse on, kust leida kindlustusturule kasv. Kui vaadata, kui palju kasutatakse Euroopas kindlustust ühe inimese kohta ja kui palju näiteks Lätis, siis lätlastest me oleme ees, aga Euroopast kõvasti maas, eelkõige elu- ja pensionikindlustuses. Suurem tõus võiks tulla sealt, et erasektor hakkab osalema ravikindlustusteenuse pakkumisel. Praegu on Eestis üks pakkuja, aga ma usun, et neid tuleb lähiajal oluliselt rohkem.
Seega ka teie ettevõtte eesmärk on kasvada järgmisel aastal 6-7%?
Nii palju kasvab turg. Iga protsendiga, mis me kasvame turust kiiremini, võtame veel surema turuosa ja see on omaette väljakutse. Kindlasti me selles suunas läheme ja vaatame, kuidas tuua Eestisse uusi lahendusi.
Turul on väga palju kindlustusseltse, mida maaklerid ka vahendavad. Kas on oodata mõne suurema kindlustusseltsi turule tulemist?
Nagu ma juba ütlesin, siis Eesti kindlustusturule tulemine on tegelikult väga lihtne, kuna kindlustusmaakleritel on hea infrastruktuur. Praktiliselt tähendab see, et kindlustusseltsina on sul vaja pisikest toakest mõnes kontorihoones, head pakkumist ja panna otsad sisse, nagu ütles Baskin. Kui sa paned otsad sisse, siis hakkab ka raha tulema. Sellel aastal tuli turule Compensa.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.