Uus aasta nõuab ettevõtetelt jõulisemaid uuendusi

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul võiksid ettevõtted jääda ettevaatlikult optimistlikuks, sest suurt hüpet eksporditurgudel oodata ei ole. Ta märkis, et Rootsi majanduskasv aeglustub ning kuigi Venemaa majanduslangus taastub ja sealne nõudlus mõnevõrra paraneb, jääb rubla ikkagi suhteliselt nõrgaks ja suurt hüpet ei tule ka sealt. Samuti paistab Suurbritannia majanduskasv järgmisel aastal oluliselt aeglasem. Tarbimine on seal küll suhteliselt tugev, kuid Mertsina hinnangul võib see ebakindluse püsides muutuda. Kui aga vaadata kokkuvõttes kümmet peamist kaubanduspartnerit, läheb pilt tema kinnitusel veidi paremaks.

DNB panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi arvates võiks suurimat mõju avaldada Soome tänavune pisut parem majanduskasv. „Kuidas meie ettevõtjad suudavad seda täpselt ära kasutada, on juba natuke teine küsimus, aga üldiselt keskkonna mõttes on eeldused olemas, et olukord tasapisi läheks paremaks,“ ütles Roosimägi. Siiski lisas ta, et ootusi ei tasu liialt kõrgele ajada, sest arengud on järk-järgulised ja väliskeskkonnas suurt buumi oodata ei ole.

Palgatõus sunnib uuendama

Järgmisel aastal on endiselt oluline see, kuidas suudavad ettevõtted pidevalt kasvavate tööjõukulude juures endiselt kasumit teenida. Roosimägi sõnul on see raske küsimus ja üks risk on, kas see toob 2017. aastal kaasa ka koondamisi. „Juhul kui efektiivsus ei tule järele sellele tugevale palgakasvule, siis mõned arengud võivad olla ebameeldivad,“ tõdes ta.

SEB analüütik Mihkel Nestor ütles, et positiivse külje pealt ei oleks ettevõtetel ilma palgasurveta ka erilist motivatsiooni midagi muuta. „Kui müüme välismaale väga lihtsat ja odavat kaupa, siis võime seda toota kui tahes efektiivselt, kuid Skandinaavia tasemega võrreldavaid palkasid ei ole selle eest maksta võimalik,“ lisas Nestor. Heido Vitsuri sõnul on aeg tööstuses produktiivsust tõsta ja meil ei ole selleks palju aega. „See on paratamatu, et need valdkonnad, kes palka ei suuda maksta, kaovad meie majandusest. See pilt sellisena ei saa igavesti kesta,“ tõdes ta.

Vitsuri hinnangul on selge, et osa ettevõtteid lõpetab oma tegevuse, kuid massilist uste sulgemist ja koondamisi ta järgmiseks aastaks ei näe. „Praegu on produktiivsuse ja kasumlikkuse kasv väga palju tingitud sellest, et välisnõudlus on nõrk ja kui see taastub, siis palga ja töö produktiivsuse suhe muutub tunduvalt paremaks tagasi,“ ütles ta.

Õige aeg investeeringuteks

Mertsina näeb, et kuna müügi- ja ekspordihinnad on paranemas ja impordihinnad kasvavad aeglasemalt, peaks lähiajal olema olukord natuke kergem ja tooma leevendust kõrgetele tööjõukuludele. „Kuna välisnõudlus on veidi parem kui sellel aastal, siis see peaks andma rohkem võimalust investeerida,“ ütles Mertsina. Tema sõnul võiksid ettevõtjad arvestada sellega, et intressimäärad jäävad madalaks veel pikemaks ajaks.

Roosimägi tõdes, et tuleval aastal peab arvestama sellega, et orgaaniline kasv jääb minimaalseks, sest surve tööjõukulude tõusule jätkub ja samas on kvalifitseeritud tööjõu nappus. „Edu saadab neid, kes suudavad oma äriprotsessi efektiivistada ja tarkade investeeringute toel edasi arendada.“ Nestori sõnul tasuks ettevõtjatel üle vaadata, kas nende äriplaan kannatab praegust palgakasvu ja kui mitte, tuleb teha midagi ambitsioonikamat.