Martinson: Trump esindab sinikrae viha valgekrae vastu

„Eesti mätta otsast vaadates on kõige suurema ohu all, kas NATOt hakatakse testima ja kas Ameerika on jätkuvalt Eestile truu. Kui oleksin täna Eesti president või peaminister – ma ei tea, kes on Eesti peaminister praegu –, siis see oleks mu esimene mure, millele mõelda,“ rääkis San Franciscos viibiv Martinson intervjuus Äripäevale. „Ameerika presidendil on selles väga-väga suur võim. Kõige suurem küsimus on, mis saab NATOst, kas see püsib või mitte, sest NATO on Eesti peamine kaitsegarantii. Kõik muu on suhteliselt leebe.“

Oma Facebooki postituses märkis Martinson, et kutsuks Eesti presidendi asemel kokku julgeolekunõukogu. „Kell on 10.37 Eesti aja järgi ja meediast ei suuda ma leida ühtki seisukohavõttu ühegi võimuesindaja poolt. Lõuna-Koreas tuli kohe kokku julgeolekunõukogu. Kersti Kaljulaiul oleks hea võimalus esimene kuulama panev kõne pidada,“ kirjutas Martinson.

Äripäeva küsimusele, kas Trump võtab retoorikas uue suuna, kui on võimule saanud, vastas Martinson, et Trump võib iga päev rääkida erinevat juttu. „See, mida Trump homme räägib, on täiesti ennustamatu.“

Martinsonile jäi Trumpi võidukõnest kõrvu kõnekas nüanss. Välispartneritele ja välismaailmale pühendas Trump kõnes umbes 30 sekundit, samas oli inimesi tema lähiringist, kellele ta keskendus minuti jagu.

„Pool tema kõnest oli pühendatud inimestele. See näitab päris palju, kuidas hakkame asju majandama. Trumpi poliitika ei ole mõjutatud ideaalidest, vaid mingitest inimestest tema ümber,“ hindas Martinson, tõmmates paralleeli Putiniga. „Talle on väga tähtis, kes on tema ümber.“

Martinsoni sõnul on selgelt näha, kuidas Ameerikas tekib võimuvertikaal. „Trumpile ustavate inimeste vertikaal hakkab mõjutama Ameerika sisepoliitikat, aga eriti välispoliitikat. Trump on väga vastuoluline inimene ja need, kes teda ei toeta, ei püsi tõenäoliselt väga pikalt oma kohal.“

Martinson ütles veel, et Ameerika Ühendriikide sisepoliitikas kardinaalseid muudatusi ees ei ole, sest paljud protsessid on riigi sisepiirangutes kinni. „See, mida president saab otsustada riigi sees, on seotud kõige sellega, mida Ameerika konstitutsioon on paarsada aastat reguleerinud, olgu see maksusüsteem või muu.“

Martinson kirjeldas ka, millisele kaardile panustamine Trumpile võidu tagas. Martinsoni sõnul eksisteerib kaks kildkonda: üks, mis on globaalselt mõtlev ja kasu saav, ning teine, mis on rahvuses või regioonis kinni. Globaalne seltskond on seni aga väga pikalt võimul püsinud, mis on ka nende taak.

„Nad ei ole ilmselt aru saanud, et võim on asi, mis võib käest minna. Et võimul olla, on vaja teha teatud järeleandmisi, et ka teine kildkond, kes ei ole võib-olla nii tark, valge särgiga või nii globaalne, oleks samuti rahul. On selge, et nii Ameerika valimistel kui ka Brexitil oli liikuma panevaks jõuks sinikrae viha valgekrae vastu.“

Keskerakonna võimule tulekut Eestis ta samasse patta ei paneks. „Kui Yana Toom tulnuks võimule, siis ma oleks öelnud, et selline trend on üldine, aga Jüri Ratase võimuletulek seda ei näita,“ lisas Martinson.

Maailma finantsturud on Trumpi võidule äkiliselt reageerinud, näiteks kukkusid Aasia turud. „Finantsturud rahastavad unistusi. Turgude kiire reageerimine või ülereageerimine tapab unistusi ja aitab neid ka teoks teha. Väga raske on ennustada, kuidas turud käituma hakkavad,“ rääkis Martinson ja lisas, et ei usu, et tema äri kuidagi ohtu satub.

Küll aga võib finantsturgudel toimuv mõjutada paljusid tehnoloogiattevõtteid. „Raha liikumine hakkab mõnda aega pidurduma, ettevõtete väärtused kukuvad ja investorid on ettevaatlikumad.“